Seda oli ka oodata, sest Eesti majandus oli osutunud nagu varemgi piisavalt paindlikuks ja taastus kiiresti. Loomulikult muutus mõnevõrra seejuures ka hõivatuse struktuur, kuid just see asjaolu tagabki meie majandusele paindlikkuse ja dünaamilisuse,
kommenteeris Vitsur BNS-ile.
Statistikaameti andmetel oli möödunud aasta neljandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,3 protsenti, tööhõive määr 67,6 protsenti ja töötuse määr 5,2 protsenti, mis on endiselt langustrendis. Veel aasta tagasi oli töötuse määr samal ajal 7,6 protsenti ja kvartal varem 5,7 protsenti.
"Kuid kõigele vaatamata jättis epideemia meie tööjõuturule selged jäljed: pikaajaliselt töötute osatähtsus suurenes 17 protsendilt 27 protsendini, samuti suurenes heitunute arv ning mõnevõrra vähenes osalemine tööjõus," nentis analüütik.
Tema sõnul on Eesti majanduses veel kaks-kolm valdkonda, kus kriis pole kaugeltki möödas – nendeks on veetransport ja meelelahutus ning vaba aeg.
"Kuigi ka neis sektorites töö kaotanud inimesed on osa muu töö leidnud, on ka neid, kes pole veel suutnud muuks tööks vajalikke oskusi omandada, neid, kes loodavad endisele töökohale tagasi pöörduda ja ka neid, kes on kas ajutiselt või alaliselt töötamisele käega löönud," tõdes Vitsur.
Samas on analüütiku sõnul alust arvata, et üldine pilt tööga võib olla mõnevõrra helgem kui statistikast välja paistab. "Mittetraditsioonilised töötamise vormid leiavad ju järjest enamat kasutamist, aga kui täielikult nii tehtud töö ampsud statistikasse jõuavad, on omaette küsimus," märkis ta.
Lisaks paistab Vitsuri sõnul möödunud aasta töö statistikast välja ka see tõsiasi, et põllumajandus on jätkuvalt Eesti majanduses selleks valdkonnaks, kus tehnoloogiline areng eriti kiire on.
