Sepperi sõnul on tegemist tõsise seaduserikkumisega, millesse ei tohiks ükskõikselt suhtuda, edastas võrdõigusvoliniku kantselei BNS-ile. „Tööandja ei või tunda huvi tulevaste töötajate eraelu vastu ning värbamisotsuste puhul ei tohi saada laste olemasolu takistuseks,“ ütles Sepper.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et ligi 60% tööle kandideerinute käest on töövestlusel küsitud perekonnaseisu ja laste olemasolu või vanust. Kõige sagedamini uuritakse laste olemasolu 30–39-aastastelt naiselt. Samuti küsiti naiste käest laste kohta seda enam, mida kõrgem oli naise haridustase.
„Teeb murelikuks, et nooremate naiste käest ei uurita mitte üksnes laste olemasolu, vaid ka seda, kas nad kavatsevad lähiajal lapsi saada. Sellised arengud näitavad, et eelarvamuslik hoiak naiste suhtes on tööturul süvenemas ning see toob kaasa naiste diskrimineerimise,“ sõnas Sepper.
„Tööandjate käes on võimalus aidata kaasa inimeste töö ja pereelu ühitamisele, samuti sellele, et lastega töötajad oleksid väärtustatud ning tunneksid end Eesti ühiskonnas turvaliselt. Eesti valitsuse perepoliitika lahutamatu osa peaks aga olema lastevanemate õiguste tagamine tööturul. Perepoliitika peab seisma selle eest, et seni pigem retoorikas väljendatud pere väärtustamine kujuneks ka reaalses elus väikelastevanemate võrdsete võimaluste tagamiseks,“ toonitas võrdõigusvolinik.
Võrdõigusvolinik soovitas tööle kandideerijatel eraelu puudutavate küsimuste puhul juhtida tööandja tähelepanu sellele, et see info ei ole tulevase töö seisukohast vajalik ning sellise info küsimine on seadusvastane.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooring on sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidav uuring, mille eesmärk on saada ülevaade Eesti meeste ja naiste hoiakute ja kogemuste kohta soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsusega seotud teemadel.
