"Ettevõtjad peavad mõistma, et nende jõukuse aluseks on tublid ja rahulolevad töötajad, kes saavad oma eluga hakkama. Seetõttu oleme tööandjate liidule omakorda teinud ettepaneku väärtustada enam madalapalgaliste töötajate tööd, tõstes töötajate miinimumpalga 2017. aastaks 500 eurole," vahendas BNS-ile Simsoni sõnu riigikogu keskfraktsiooni pressiesindaja.
Simsoni hinnangul on positiivne, et teisipäeval avaldatud Eesti Tööandjate Keskliidu manifest tõstab esile tööinimese, kelle tervisesse ja tarkusesse peaksid nii ettevõtjad kui ka riik olema valmis rohkem panustama.
"Tööandjate Keskliit on sõnanud, et riik peaks vabastama erisoodustusmaksust kõik tööandja investeeringud töötajate tervisesse, sarnast arvamust on varem väljendanud ka Keskerakond. Leian, et tervise edendamine peab olema iga töötajat väärtustava ettevõtte prioriteet ja loomulik toimimise osa ning siin saab kaasa lüüa ka riik," sõnas Simson.
Tööandjate Keskliidu soov Eesti maksusüsteem üksipulgi lahti võtta ja arutada maksude üle avatult on Simsoni sõnul ainult tervitatav. "Olen päri, et Eesti maksusüsteem tuleks üle vaadata, sest ka Keskerakond on teinud maksude ümberkujundamiseks mitmeid ettepanekuid, mis vajaksid selget ja konstruktiivset arutelu. Ei ole saladus, et me oleme rääkinud astmelisest tulumaksust, mis annaks riigieelarvele vahendeid pehmendada vähekindlustatute olukorda ja annaks kohalikele omavalitsustele võimalusi oma kogukonna elukeskkonda paremaks muuta," rääkis Simson.
Eesti arengu seisukohalt on Simsoni hinnangul oluline, et maksusüsteem toetaks erinevate regioonide arengut ja aitaks järele neid piirkondi, mis on teistega võrreldes maha jäämas.
Tööandjate Keskliidu ettepanekut alandada sotsiaalmaksu miinimumnõuet saab Simsoni sõnul vaadata ainult koos klassikalise ettevõtlusmaksu taastamisega.
"Vaeste riikide hulgast oleme ära spurtinud, aga enne rikastele järele jõudmist on hoog raugenud," kirjutavad tööandjad keskliidu manifestis. "Eesti töötavatel inimestel on õigustatud ootus elujärje kasvule. Kohe tööturule jõudev demograafiline auk, väljaränne ning lisaks ka rahvastiku vananemine tähendavad aga üha suuremaid kulutusi üha vähematele maksumaksjatele. Et kuludega toime tulla ning tagada ka elujärje kasv, peab kogu Eesti majandus sooritama arenguhüppe, liikuma väärtusahelas ülespoole. Vaid nii saab vähemate kätega teha rohkem ja targemat tööd, mida kallimalt maailmale müüa."
