Vaatamata erinevatele seisukohtadele pooldasid kõik arutelu osapooled hüvitise maksmist vabatahtlikult töölt lahkumise korral, kuid leiti, et arutamist vajab hüvitise maksmise kestus ja selle suurus. Üldist toetust leidis ka mõte, et töötushüvitise saamise ajal võiks olla lubatud teha tööd väikeses mahus, näiteks ka platvormide vahendusel, teatas sotsiaalministeerium.
Samuti jõuti ministeeriumi sõnul arusaamale, et üldiselt ei ole mõistlik maksustada töötavaid vanaduspensionäre, küll aga leidsid paljud tagasisidet andnud organisatsioonid, et töötuskindlustusmakset tuleks maksta töötasult, palgalt ning ettevõtlustulult, et oleks võimalik nende kindlustatute ringi laiendada, kes töötuse korral võiksid saada hüvitist.
Huvirühmadelt saadud tagasiside tulemused on plaanis esitada sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjonile aprillis, kes annab edasised suunised seaduseelnõu väljatöötamiseks. Valitsuskomisjoni töö lihtsustamiseks moodustatakse juhtrühm, mis töötab läbi lahendusvariandid ja mõjud detailides. Kõige varem võivad muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis jõustuda 2022. aastal.
