Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk tänavu kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2 protsent suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.
"Sellel aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki prognoosi järgi 11 protsendi võrra. Järgmisel aastal aeglustub palgakasv 7 protsendini. Palgakasv aeglustub, kuna ettevõtete käibed ja kasumid ei kasva enam nii kiiresti ja nõudlus tööjõu järele väheneb. Avaliku sektori palgakasv peaks järgmisel aastal samuti kiirust kaotama," selgitas Elmik.
Ta tõi välja, et seskmine töötasu suurenes avalikus sektoris kolmandas kvartalis aastaga 16 protsenti ja erasektoris 9 protsenti, kusjuures töötasu kerkis oluliselt nii hariduses kui ka tervishoius. "Avalikus sektoris tõusevad palgad varasemate poliitiliste kokkulepete tõttu. Erasektoris on palgakasv aeglustunud, kuna ettevõtete majanduslik olukord on kehvemaks muutunud. Ettevõtete käive alanes kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8 protsendi võrra. Nii tellimuste arv kui ka müügihinnad on mitmes valdkonnas vähenenud," nentis ökonomist.
Elmik märkis, et kuigi palgad kasvavad hindadest taas kiiremini, võtab ostujõu taastumine aega. "Keskmise netopalga ostujõud jõuab hinnaralli-eelse tasemeni alles 2025. aasta algul, kui keskmine netopalk tõuseb märgatavalt tulumaksuvaba palgaosa kasvu tõttu," lisas ta.
Tarbimist hoiab tagasi nii ostujõu langus kui ka majapidamiste vähene kindlustunne. Perede hinnang oma rahalisele olukorrale on halvenenud ja oodatakse tööpuuduse suurenemist. Seetõttu on ostuotsused kaalutletud ja suurt tarbimisrallit enne järgmise aasta käibemaksutõusu siiski ilmselt ei tule,
prognoosib Elmik.
