Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toob oma arvamuses välja, et töötaja tervisesse panustamine on väga oluline, kuid väljapakutud lahendus ei pruugi tuua praktilist kasu.
Ettevõtjad tõid oma tagasisides kojale välja, et osade ettevõtjate puhul võib uute nõuete kehtestamine olla mõistlik ja vajalik, kuid eelnõus sisalduv lahendus ei tohiks miinimumnõudena kehtida kõikide eelnõus välja toodud töötajate osas, sest tegemist on ülereguleerimisega.
Samuti puudub ettevõtjatel kindlus, et plaanitavate muudatuste jõustumisel läheks olukord sisuliselt paremaks.
Näiteks toodi tagasisides kojale välja, et töötervishoiuarst ei pruugi osata hinnata või saada aru töö spetsiifikaga seotud probleemidest, et töötaja tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks ettepanekuid teha. Lisaks on oht, et teenuse mahu suurenedes võib süveneda ka teenuse kättesaadavuse probleem. Juba täna on teatud piirkondades teenuse kättesaadavusega probleeme ning kui eelnõu paneb töötervishoiuarstidele täiendavaid kohustusi, siis võib teenuse kättesaadavus veelgi väheneda. Koda toob arvamuses ka välja, et tervisekontrolli tegemisel võiks senisest suurem roll olla perearstidel ning seda eriti maapiirkondades.
Töötervishoiu teenuse korraldamine muutub paljude jaoks veel koormavamaks
Täiendavate kohustuste ja kulude tekitamine tööandjatele tõenäoliselt ei paranda olukorda, vaid võib viia hoopis selleni, et tööandjal on nii ajaliselt kui rahaliselt järjest keerulisem kehtestatud nõudeid täita. Ühtlasi võib eelnõu muuta tööandja jaoks ka teenuse pakkuja vahetamise keerulisemaks. Kui täna on tööandjal võimalik näiteks hinna, teenuse sisu, kvaliteedi, asukoha või muu järgi valida iga tervisekontrolli korral erinevat teenuseosutajat, siis muudatuste tulemusena oleks see ettevõtja jaoks liiga kallis ja sunniks tööandjat jääma ühe lepingulise partneri juurde.
Samuti suurenevad muudatuste tulemusena tööandjate kulud ja halduskoormus töötervishoiuteenuse korraldamisele oluliselt, kuna lisaks tervisekontrolli korraldamisele on edaspidi kohustuslik osa teenusest ka ettevõtte terviku analüüsimine ja nõustamine.
Töötervishoiu olukorra hindamine tervikuna
Eelnõu näeb ette, et töötervishoiuarst peab töötervishoiuteenuse uue osana analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna.
Kaubanduskoda ei pea sellise nõude kehtestamist igas olukorras vajalikuks. Esiteks on ettevõtjad kahtleval seisukohal, kas töötervishoiuarst suudab pakkuda tööandjale sisulist ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. Kui töötervishoiuarst suudab sellist teenust kvaliteetselt pakkuda, siis tekib küsimus, et kui palju aega sellele kuluks ning kui suur kulu kaasneb sellega tööandja jaoks.
Töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamine
Eelnõu paneb tööandjale kohustuse rakendama töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, lisades need vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse. Ettevõtjate tagasiside näitas, et töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamine peaks tööandjatele olema soovituslik, mitte kohustuslik. Praktikas võib tekkida juhtumeid, kus töötervishoiuarst teeb ettepanekuid, mis ei ole konkreetse töökeskkonna, töökoha või töötaja osas asjakohased või on tööandja rakendanud muid meetmeid, mis aitavad sama eesmärki palju tõhusamalt saavutada. Kuna tööandja vastutab töökeskkonnaohutuse eest, siis peab tööandjale jääma otsustusõigus, kas ja milliseid töötervishoiuarsti ettepanekuid võetakse arvesse.
