03.02.2023 Reede

Tööinspektsioon: millised ohud varitsevad metallitööstuses?

Eestis on ligikaudu 2000 ettevõtet, mille tegevusalaks on erinevate metalltoodete tootmine. Metallitööstus on üks suurema tööõnnetuste arvuga tegevusala. Millised ohud seal töökeskkonnas varitsevad ja kuidas teha nii, et need kellelegi viga ei teek, selgitab tööinspektsioon.

Metalliettevõtetes juhtuvad õnnetused tihti masinate kasutamisel
Metalliettevõtetes juhtuvad õnnetused tihti masinate kasutamisel Foto: pixabay

Metallitööstuses varitsevad ohutegurid on müra, vibratsioon, tuleoht, põletusoht, sissehingatavas õhus olevad ained ja ka sundasendis töötamisest põhjustatud luulihaskonna ülekoormus. Igal aastal metallitööstusettevõtteid kontrollides kohtavad tööinspektorid kaitseseadisteta töövahendeid, kontrollimata tõsteseadmeid ja tõsteabivahendeid. Puuduseid on ohutusmärgistuses, liikumisteede ja ohtlike kohtade (estakaadid, põrandapinna erinevused) märgistuses. Suureks probleemiks on ka vajalike isikukaitsevahendite (turvajalatsid, kuulmiskaitsevahendid, kaitseprillid, kiivrid) väljastamine ja kasutamine ning vähe tähelepanu saab kemikaalide kasutamine töökohal.

Masinad

Metalliettevõtetes juhtuvad õnnetused tihti masinate kasutamisel. Ei tasu kasutada suuremat jõudu kui on masinal, vaid lahendada olukordi mõistusega. Õnnetuse ennetamine algab juba masina ostmisest, kasutusjuhendiga tutvumisest ning tõhusa ohutusjuhendi koostamisest. Töötaja tööle võtmisel ohutusalase juhendamise ja väljaõppe läbiviimine on odavaim viis tööõnnetuse vältimiseks.

Masinate ohutuse tagamiseks peab lisaks igapäevasele korrasoleku kontrollimisele kasutaja poolt, kontrollima seadme korrasolekut järjepidevalt ka töökeskkonna sisekontrolli osana. Kindlasti ei tohi eemaldada seadmete kaitsepiiret või -seadist, sest selle tagajärjel võib töötaja viga saada.

Keevitustöö

Metalltööstuses metallkonstruktsioonide valmistamisel kasutatakse sageli keevitust. Keevitusel tuleb jälgida, et hapniku- ja gaasiballoonid ning põlevvedeliku paagid oleks piisavalt kaugel, et ei toimuks kokkupuudet leegi või sädemetega. Samuti peavad balloonid olema nõuetekohaselt kinnitatud. Tulekustutusvahendid peavad olema kättesaadavas kauguses, ehk tuletöö kohast mitte rohkem kui 10 meetri kaugusel.

Kahjulikud gaasid ja aurud

Keevitamisel eraldub nn keevitussuitsu, mis sisaldab kahjulikke ühendeid. Keevitussuitsu eemaldamiseks tuleb kohtventilatsiooni torustik reguleerida keevituskohale võimalikult lähedale. Mõningatel juhtudel on vajalik kasutada hingamiskaitsevahendeid.

Tõstetööd

Tõstetöid tehes võib vigastusi juhtuda alla kukkunud või libisevate lastide tõttu, mis võib olla tingitud valest troppimise viisist ja sobimatutest tõstmise abivahenditest. Tõsteseadmed peavad olema tehniliselt korras - selleks tuleb tõsteseadmeid perioodiliselt kontrollida. Tõsteseadmed ja abivahendid peavad olema varustatud selgelt loetava tehnilise teabega. Juhtimisseadised peavad olema seadme kasutajale arusaadavalt märgistatud ning funktsiooninupud "teravad", ehk töötama viivituste ja tõrgeteta.

Müra

Ka tugev lühiajaline müra, mida töökeskkonnas tekitavad mitmesugused seadmed, kompressorid ja väljatõmbeventilatsioon, on kahjulik. Kui müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A), tuleb töötajale võimaldada kuulmiskaitsevahendid ning 85 Db(A) korral tuleb töötajat kuulmiskaitsevahendi kandmiseks juba kohustada. Tervist säästvaim on soetada vähem müra tekitavad seadmed ja eraldada mürarikkad tööd vaiksetest.

Ohtlikud kemikaalid

Selleks, et kemikaale ohutult käidelda, peab ettevõttes olema iga ohtliku kemikaali märgisega kemikaali kohta ohutuskaart, millel on info kemikaali omadustest, vajalike isikukaitsevahendite kasutamisest ja vajadusel kasutamiseks ettenähtud esmaabimeetmete kohta. Kemikaali kasutaja töökohal peab olema tagatud märgistatud kohas silmadušš, et vajadusel kiirelt kemikaal silmast välja loputada.

Liikumisteed

Näiteks õlise põranda või tootmisjäätmete tõttu võib juhtuda kukkumisi. Töökoht tuleb hoida korras ja libisemist aitavad ennetada ka kaitsejalatsid. Läbi tasuks mõelda ka töötamiskohtade paigutus, ladustamiskohad ja liikumisteed.

Ohumärguanded

Ohumärguandeid tuleb kasutada töötajatele info andmiseks, kuidas mingis piirkonnas või olukorras käituda või mitte käituda. Ohupiirkonda sisenemise ala tuleb selgelt märgistada infoga, et algab piirkond, kus võib esineda teatud oht (liikuv sõiduk, kõrge last). Samuti peavad selgelt nähtaval olema ettenähtud isikukaitsevahendite kandmist kohustavad märgised. Oluline on läbi mõelda, kuhu on paigutatud esmaabivahendid ja märgis 112. Tähelepanu tuleb pöörata esmaabivahendite asukoha märgistuse nähtavusele.

Valgustus

Jälgida tuleb ka, et töökoht oleks nõuetekohaselt valgustatud, sest halb valgustus võib kahjustada nägemisvõimet ja luua lisapinget. Samuti soodustab halb valgustus tööõnnetuste juhtumist.

Olme

Lisaks tervist hoidvatele töötingimustele on tööandjal kohustus luua töötajatele ka sobivad olmetingimused. Metallitööstuses on töö tolmune ja määriv, mistõttu peavad olema tagatud ruumid, kus inimesed riietuvad, pesevad, söövad, puhkavad. Puhkeruumis peavad olema seljatoega toolid.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255