Sotsiaalministeeriumi nägemuse kohaselt loob riik igale ettevõttele töökeskkonna iseteeninduses oma konto, mille kaudu saavad ettevõtted suhelda tööinspektsiooniga ja kasutada erinevaid töövahendeid. Näiteks annab töökeskkonna iseteenindus ettevõttele ülevaate erinevate töökeskkonnaga seotud kohustuste täitmisest, aitab koostada riskianalüüsi ning panna ettevõttes paika erinevaid tööohutusega tegelevaid rolle.
Halduskoormus ei pruugi kõigil ettevõtetel väheneda
Tööinspektsiooni infosüsteemi arendused ja õigusaktide muudatused avaldavad positiivset mõju eelkõige nendele ettevõtetele, kel täna ei ole töökeskkonnaga seotud kohustuste haldamiseks infosüsteemi. Selliste ettevõtete hulka kuuluvad peamiselt väiksemad ettevõtted.
Mitmed suuremad ettevõtted tõid välja, et neil on olemas oma infosüsteem, millel on vähemalt osaliselt samad funktsioonid loodava iseteeninduskeskkonnaga ning nad ei näe muudatustes väga suurt kasu. Pigem on need ettevõtted mures, et nende halduskoormus või kulud võivad suureneda, sest nad peavad hakkama andmeid kaks korda sisestama – enda infosüsteemi ja tööinspektsiooni infosüsteemi. Seda muret aitaks leevendada infosüsteemide omavaheline liidestamine, kuid sellega kaasnevad ettevõtetele vähemalt ühekordsed arenduskulud, mille suurus ei ole hetkel teada.
Ettevõtete halduskoormust aitaks vähendada ka see, kui iseteeninduskeskkond suhtleks automaatselt teiste riiklike infosüsteemidega, näiteks töötamise registriga. Selle ettepaneku esitas koda ka sotsiaalministeeriumile.
Kaubanduskoja liikmete tagasiside näitas, et uue iseteeninduskeskkonnaga seotud teenuste kasutamine võiks olla ettevõtetele vabatahtlik. Näiteks kui ettevõttel on töötajate tervisekontrolli jaoks oma andmebaas, mis saadab ka meeldetuletusi, siis ei peaks riik kohustama ettevõtet kasutama tööinspektsiooni iseteeninduses sama teenust. Vabatahtlik teenuste kasutamine aitab tagada, et muudatused ei suurenda kulusid ja halduskoormust nende ettevõtete jaoks, kes täna kasutavad oma süsteeme. Lisaks toodi välja, et iseteeninduskeskkonna teenused ei pruugi sobida igale ettevõttele sõltumata suurusest ja tegevusvaldkonnast. Vabatahtliku teenuste kasutamise korral saaks iga ettevõte otsustada, kas uus lahendus vastab ettevõtte vajadustele ning toob kasu või mitte.
Riik tahab ettevõtteid aidata riskianalüüsi koostamisel
Riskianalüüsi koostamise lihtsustamiseks plaanib riik 2021. aastaks luua tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda riskianalüüsi töövahendit, mille abil saab ettevõte hinnata oma töökeskkonna ohtusid. Süsteem pakub ettevõttele võimalikke lahendusi ja talle moodustub tegevuskava töökeskkonna parandamiseks. Tööandjal oleks endiselt lubatud teha riskianalüüsi ka muud meetodit kasutades ning jätkuvalt on lubatud riskianalüüsi koostamise teenust sisse osta.
Ettevõtete tagasiside näitas, et riskianalüüsi töövahendi järele on vajadus eelkõige väiksematel ettevõtetel. Samas oli vastajate hulgas ka ettevõtteid, kelle hinnangul on väga keeruline välja töötada riskianalüüsi töövahendit, mis sobiks igale ettevõttele sõltumata suurusest ja tegevusalast. Näitena toodi Tööbikut, mis aitab samuti töökeskkonna riskianalüüsi läbi viia, kuid mida ettevõtted pole massiliselt kasutusele võtnud. Seetõttu rõhutasid paljud ettevõtted, et uue riskianalüüsi töövahendi kasutamine ei tohi olla ettevõtetele kohustuslik.
Üks töötervishoiuteenuse osutaja tegi ettepaneku, et ettevõtte riskianalüüsist tulenevad ohutegurid võiksid olla mugavalt läbi elektroonilise lahenduse kättesaadavad ka töötervishoiuarstidele. Sellisel juhul on paremini tagatud arstliku kontrolli vastavus töökeskkonna ohuteguritele.
Tervisekontrolli otsused muutuvad elektrooniliseks
Koda avaldas toetust muudatusele, mille kohaselt toimub tervisekontrolli otsuse vormistamine, edastamine ja haldamine edaspidi elektrooniliselt, mitte enam paberkandjal. Kui terviskontrolli otsused liiguvad elektrooniliselt ja neid säilitatakse riigi infosüsteemis, siis saab kaotada näiteks ettevõtete kohustuse säilitad tervisekontrolli otsuseid kümme aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist.
Riik plaanib pakkuda töötajate elektroonilise juhendamise võimalust
Kaubanduskoja liikmete seas läbi viidud küsitlus näitas, et ettevõtted näevad kõige vähem vajadust töötajate juhendamist võimaldava teenuse järele. Ettevõtted tõid välja, et juba praegu saab lasta töötajatel tutvuda Tööbikusse laetud juhenditega ja neid digitaalselt allkirjastada, kuid see lahendus ei toimi hästi. Paljudel juhtudel ei ole töötajate elektrooniline juhendamine rakendatav töö iseloomust ja protsessist tulenevalt või siis ei ole töötajatel piisavalt teadmisi ja oskusi elektrooniliste infosüsteemide kasutamiseks. Lisaks mainiti, et juhendamisel tuleb anda töötajale selgitusi ja olla kindel, et töötaja sai ikka kõigest aru, kuid elektrooniline keskkond ei soosi selle eesmärgi täitmist.
Muudatused jõustuvad kõige varem 2021. aastal
Töökeskkonnaga seotud õigusaktide muudatuste eelnõu valmib ministeeriumi esialgse plaani kohaselt selle aasta esimeses või teises kvartalis. Muudatused jõustuvad praeguse kava kohaselt kõige varasemalt 2021. aasta alguses. Selleks ajaks saavad valmis ka loodava iseteeninduskeskkonna osad teenused.
