"Tööealine elanikkond vähenes eelmise aasta jooksul 9000 võrra. Tööjõud ehk inimeste arv, kes osalevad tööturul, aga vähenes aastaga hinnanguliselt 15 000 võrra. Vahe on seotud 6000 tööealise inimese tööturult eemale jäämisega," ütles Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi teates.
"See vähenemine võib tuleneda viimaste kvartalite madalast majandusaktiivsusest ning sellega seoses väiksemast motivatsioonist osaleda tööturul. Esimeses kvartalis olid peamised tööturult eemalejäämise põhjused uuringu kohaselt siiski haigus või hoolitsemine pereliikmete eest. Samas on tööturul mitteaktiivsete arv pikaajalise trendina kuni eelmise aasta lõpuni stabiilselt langenud ning võib oodata, et majandusolukorra paranedes see trend taastub," lisas ta.
"Vaatamata hõivatute statistilise arvu vähenemisele püsis hõivemäär ehk hõivatute osakaal tööealises rahvastikus eelmise aasta esimese kvartali tasemel ehk 61 protsendi juures. Statistikaameti arv hõlmab lisaks Eestis hõivatutele ka välismaal töötavaid Eesti residente. Kuna Maksu- ja Tolliameti andmetel on Eesti ettevõtetes töötajate arv viimased neli kvartalit stabiilselt kasvanud, siis võib oletada, et statistilise hõive languse põhjustas välismaal hõivatute arvu vähenemine. Keerulise majandusolukorra tõttu Soomes on see arusaadav," sõnas Aben.
"Lähemas tulevikus ei tohiks töö leidmise perspektiiv Eestis siiski halveneda. Konjunktuuriinstituudi hinnangul on ettevõtjad lähikuudel töötajate juurde palkamise kavatsuste osas sama optimistlikud kui aasta tagasi nii tööstuses, kaubanduses kui teeninduses. Ainukesena on aastaga hõiveperspektiiv halvenenud ehituses, enim töökohti luuakse tõenäoliselt teenindussektoris," rääkis ta.
