Tervisekindlustuse pakkumise tõstis boonuse esikohale 66 protsenti kõigist vastanutest. Teiseks soovisid töötajad tasustatud lisapuhkepäevi, kolmandaks erialaseid koolitusi ja neljandaks sporditoetust.
If Kindlustuse isikukindlustuse riskijuhi Evelin Strikholmi sõnul ilmnes uuringust, et just neid nelja toetust või soodustust oodatakse tööandjalt selgelt kõige rohkem.
„Neid boonuseid soovivad paljud töötajad, nii et ilmselt võiksid tööandjad selle peale rohkem mõelda. Inimesed soovivad ennekõike võimalust saada kiiret abi oma tervisemurele, külastada tasuta eraarsti või saada tasuta hambaraviteenust. Oma mõju on kindlasti ka populaarsemaks muutunud hübriidtööl, mis on toonud kaasa selle, et paljude jaoks ei mängi tavapärased kontoris pakutavad soodustused enam nii suurt rolli. Ligi viiendik vastajatest pidas vajalikuks ka regulaarseid ühisüritusi, toetusi transpordile või parkimisele, ettevõtte soodustusi oma toodetele või teenustele, kingiks saadavaid kinkekaarte ning tasuta puuvilju ja kohvi kontoris,“ selgitas Strikholm.
Tervisekindlustust pidasid väga oluliseks nii nooremad kui ka vanemad inimesed. Neist seadis selle tööandja poolse soodustusena eelistustes esikohale vähemalt kaks kolmandikku vastanutest. 35–44-aastaste seas oli see näitaja pisut madalam ehk 54 protsenti.
„Võib tõdeda, et oma tervisele mõtlevad nii vanemad kui ka nooremad inimesed, suuri erinevusi siin pole. Samuti selgus uuringust, et üsna võrdselt tähtsustavad tervisekindlustust Eesti eri piirkondades elavad inimesed, olenemata sissetulekute suurusest, soost või rahvusest,“ täpsustas Strikholm.
Kui inimeste käest küsiti otse, kumba nad eelistavad, kas tervisekindlustusest tulenevaid soodustusi meditsiiniteenustele või tasuta puuvilju ja snäkke kontoris, siis koguni 92 protsenti eelistas soodsamaid meditsiiniteenuseid. Kui küsiti, kas eelistatakse soodustusi hambaravile või osaliselt kompenseeritud lõunat tööandja juures, siis vastas 81 protsenti, et eelistaksid hambaravi. Valikust, kumb pakub rohkem huvi, kas võimalus saada kiiresti ja tasuta eraarsti abi või tööandja poolt korraldatavad ühisüritused, eelistas 77 protsenti esimest.
Samasugused tulemused ilmnesid siis, kui inimestele anti valida ühelt poolt tervisekindlustuse soodustused ja teiselt poolt näiteks massaažitoolid või pingpongilauad kontoris. Massaažitoole pidas olulisemaks ainult 11 protsenti ja mänguvahendeid vaid kuus protsenti vastanutest.
Kindlasti on tänapäeva kontoris omal kohal nii mängulauad kui ka teised hüved ja soodustused, kuid uuringu tulemusi vaadeldes on selge, et töötajad eelistavad märksa isiklikumaid võimalusi oma tervise eest hoolitsemiseks ja selle edendamiseks,
lisas Strikholm.
Teiste Balti riikidega võrreldes selgus, et meie lõunanaabrid tunnevad tervisekindlustuse vastu veelgi suuremat huvi ning traditsioonilise sporditoetuse osatähtsus on seal väiksem kui Eestis. Riskijuhi sõnul on tervisekindlustuse soodustusi Lätis ja Leedus juba aastaid mõnevõrra laiemalt kasutatud ning küllap on neil seetõttu ühiskonnas suuremad ootused ja soovid, et tööandja aitaks hoolitseda ka töötajate tervise eest.
If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 500 inimest igast riigist.
