Oskuste arendamiseks saavad toetust taotleda nii töötajad, kellel on suurem oht tööd kaotada, kui ka tööandjad, kes otsivad tööjõudu või tahavad ettevõttes ümberkorraldusi teha.
Uute meetmete toel võiks esialgsete hinnangute kohaselt alustada oskuste täiendamist ligi 3500 inimest 2017. aastal ning 13 000 inimest 2018. aastal.
Millised on kõige suuremad probleemid tööturul?
Viimastel aastatel on üha teravamaks probleemiks kujunenud tööjõupuudus. Ka mitmed uuringud kinnitavad, et äritegevuse laiendamist ja töötajate palkamist takistab kõige enam sobivate oskustega töötajate põud.
Näiteks Eesti Panga ja TNS Emori 2014. aastal tehtud Eesti tööandjate küsitluse andmetel takistab töötajate palkamist kõige rohkem vajalike oskustega tööjõu nappus: seda peab oluliseks 90% vastanud tööandjatest, sealhulgas suuremate ettevõtete (200 ja rohkem töötajate) hulgas 97%.
Samale probleemile on aastaid viidatud majanduse konkurentsivõime hindamise raportites. Näiteks Lausanne’i juhtimise arendamise instituudi (Institute for Management Development, IMD) konkurentsivõime raporti kohaselt oli Eesti 2015. aastal kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse osas 61 riigi võrdluses viimasel kohal. Seejuures on Eesti ettevõtjate hinnangul meil Euroopa Liidu keskmisega võrreldes rohkem probleeme oskustööjõu kättesaadavuse, nn ajude äravooluga ning pädevate tippjuhtide olemasoluga tööturul.
Põhjalikumalt sellest, milliseid koolitusi töötajatele ning koolitustoetust tööandjatele töötukassa järgmisel aastal pakub, võib lugeda varsti ilmuvast veebiajakirjast Raamatupidamisuudised Pluss nr 6, 2016.
