Riigikogus on arutlusel eelnõu, millega muudetakse täitemenetlust puudutavaiad õigusakte. Teisipäeval toimunud Riigikogu õiguskomisjoni istungil tegi koda taaskord ettepaneku lisada eelnõusse ka muudatused, mis lahendaksid ettevõtjate mure seoses töötasude arestimisaktide täitmisega.
Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts rõhutas istungil, et probleem puudutab kümneid tuhandeid tööandjaid, kellele kohtutäiturid saadavad võlgnike palga arestimise akte. Aktide täitmine on tööandja jaoks keeruline ja aeganõudev lisatöö, mida raamatupidajad teevad valdavalt käsitsi. Tööandja peab välja arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning tegema õigetes summades ülekandeid õigete kohtutäiturite arvelduskontodele. Kui ühe töötaja kohta on mitu arestimisakti ja võlad on töötasust suuremad, siis on arvutamine veel keerulisem.
Tööandjate halduskoormuse vähendamiseks tegi Mait Palts ettepaneku lisada seadusemuudatus, et edaspidi peaks tööandja esitama kohtutäiturile esialgu vaid info selle kohta, kuhu töötaja töötasu kantakse. Kui tasu kantakse võlgniku Eesti kontole, saab kohtutäitur järgmise sammuna tegeleda selle konkreetse kontoga. Juhul, kui selgub, et töötasu kantakse aga välisriigi kontole või makstakse sularahas, siis on kohtutäituril jätkuvalt võimalik saata tööandjale võlgniku palga arestimisakt, mida tööandja siis täidab nii nagu tänagi.
Paltsi sõnul aitab selline muudatus vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ning hoida kokku raha. Kui töötasu arestimisaktide täitmine muutub tänasest selgemaks, siis väheneb ilmselt ka kohtutäiturite töökoormus seoses tööandjatele selgituste andmisega.
Istungil lepiti kokku, et lähiajal arutab koda teemat ministeeriumiga edasi. Koda on jooksvalt suhelnud ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojaga, et leida mõistlikke lahendusi, mis lihtsustaksid nii tööandjate kui kohtutäiturite tööd. Muu hulgas on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda toetanud ideed, et arestimisaktid peaksid olema selgemad ja ühtsemad.
