"Töötukassa jaoks on tegemist olulise muutusega - keskendume järgnevatel aastatel üha rohkem ka töötajate oskuste arendamisele, et inimesed vahetaksid pigem eriala ja tööd kui jääksid töötuks. Töötajate oskustesse investeerimine on oluline, sest see aitab tõsta tootlikkust ja toetab majanduse struktuurimuutuseid laiemalt,“ ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Paaveli sõnul on uued võimalused mõeldud töötajatele, kelle oskused vajavad tööelus jätkamiseks täiendamist: näiteks erialase hariduseta, vananenud oskuste, puuduliku eesti keele oskusega või tervise tõttu ameti vahetamist vajavatele inimestele.
Töötukassa toetab ametite õppimist, millel on kasvav tööjõuvajadus ja kus juba praegu on töökäte puudus. Sel aastal toetab töötukassa koolitusi informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), metsanduse ja puidutööstuse, arvestusala, sotsiaaltöö, metalli- ja masinatööstuse, keemia- ja plastitööstuse, energeetika ja kaevandamise ning tervishoiu valdkonnas. Lisaks toetab töötukassa osalemist eesti keele ning IKT õppevaldkonna koolitustel. Ka tööandjad saavad koolitustoetust taotleda töötajate värbamiseks kasvava tööjõuvajadusega ametitesse. Toetatavad õppekavad, koolitusvaldkonnad ja ametid on valitud Kutsekoja tööjõu- ja oskuste vajaduse (OSKA) uuringutele tuginedes.
Erandina ei kehti koolitusvaldkondade piirang töötajatele, kes ei saa oma senisel ametikohal jätkata tervise tõttu. Sel juhul on oluline, et õpitav eriala oleks inimesele terviseseisundit arvestades sobiv ja toetaks teda töötamise jätkamisel.
Tasemeõppes õppijate arvuks prognoosib töötukassa tänavu 300. Kokku toetatakse sel aastal õppimist ligi 175 õppekaval 40 koolis. Koolituskaardiga ümber- ja täiendusõppesse ootab töötukassa sel aastal 2 400 inimest ning tööandja koolitustoetuse toel oma oskusi täiendavate töötajate arvuks oleme hinnanud 1 000.
Uute teenuste kogumahuks on 2017. aastal 3,6 miljonit eurot. Teenused rakenduvad valitsuse tööhõiveprogrammi 2017-2020 alusel ja neid rahastatakse töötuskindlustuse vahenditest.
