Küsitluses paluti inimestel hinnata viie palli skaalal nelja erinevat tööhüvitist: täiendavad puhkusepäevad, tervisekindlustus, tööandjapension ja vahetumat hüvitist nagu ettevõtte sõiduauto, töötelefon jm.
Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus hinnati pikaajalisi hüvitisi kõrgemalt kui vahetumat, kusjuures kõigi riikide vastajad väärtustasid tööandjapensionit sarnaselt – Eestis keskmiselt hinnanguga 3,86, Lätis 3,81 ning Leedus 3,90 palli. Enim väärtustatakse Eestis täiendavaid puhkusepäevi (4,38 palli) ning seejärel tervisekindlustust (4,18 palli).
Eestlaste ega leedukate hulgas eelistused tööandjapensioni suhtes vanuse- ja palgagruppide lõikes oluliselt ei erinenud. Lätis pakkus tööandjapension rohkem huvi 50–59aastastele ning naistele.
„Kõrgendatud huvi pikaajaliste tööhüvitiste vastu on positiivne märk sellest, et inimesed mõtlevad oma tervisele ja heaolule ka tulevikus, mitte ainult lühiajalisele tulule,“ lausus Luminori pensionide tootejuht Hannes Kuusk. „Siin on tööandjatel võimalus näidata, et nemadki hoolivad samadest väärtustest, pakkudes oma töötajatele täiendavaid tulevikku vaatavaid hüvesid nagu ka tööandjapension,“ lisas ta.
Inimeste huvi pikaajaliste hüvitiste vastu kinnitas ka see, kui uuriti, kas nad valiksid pigem 50-eurose palgatõusu või 80-eurose panuse oma III sambasse. Tööandjapensionit eelistas Eesti vastajatest 43%, palgatõusu aga 37%. Läti vastajate seas tuli see trend veelgi selgemalt esile: tööandjapensioni kasuks otsustas koguni 50% töötajatest, palgatõusu kasuks aga vaid 33%. Leedus toetas mõlemat valikut enam-vähem võrdne hulk vastajaid.
Eestlastest eelistasid panust III sambasse keskmisest rohkem kõrgema sissetulekuga vastajad.
Alates hetkest, mil teenitakse niikuinii juba piisavalt, et oma palgast kenasti ära elada, hakkavad täiendavad hüved töötajate jaoks eriti tähtsat rolli mängima, kuna need eristavad ettevõtet konkurentidest paremini kui väiksemad erinevused sissetulekus,
selgitas Luminori pensionide tootejuht.
