Kui aprillis jõustunud avaliku teenistuse seaduse järel säilitasid kehtivuse senised kollektiivsed töölepingud, aga piirati uute sõlmimise võimalusi, siis uue kollektiivlepingute ja kollektiivsete töötülide seaduse töödokumendis soovitakse kõik need probleemid jättagi ametliku teenistuse seaduse alla.
Veel mai lõpus läbirääkimistel Justiits- ja Rahandusministeeriumi esindajatega lubati ametiühingutele, et ette valmistatakse viisid, kuidas kollektiivseid töösuhteid oleks võimalik ka avalikus sektoris edendada. Seda enam ollakse hämmingus, et kollektiivsete töösuhete seaduse töödokument on nende kokkulepete täielik vastand, selgitas Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juht Ago Tuuling BNS-ile.
Praeguses töödokumendis vihjab Justiitsministeerium hoopis sellele, et läbirääkimisi võiksid pidada usaldusisikud, mis tähendab, et ametnike ametiühingud oleksid täiesti välistatud, ütles Tuuling.
Ka Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson tunnistas BNS-ile, et ametnike väljajäämine uuest kollektiivlepingute seaduskavast on ametiühingute hinnangul tõsine probleem, mis seab piirangud 20 000 inimese võimalustele oma töötingimuste eest seista. "Me üritame küll töötada siin koos Justiitsministeeriumi kavaga, aga samas tahaks ikkagi, et Eestis jääks rahvusvaheline tööõigus kehtima."
Teine probleem nii praeguses kui ministeeriumi poolt välja pakutud seadusandluses on Tuulingu sõnul veel see, et TALO-l ei ole sageli tööandjate poolel ühtegi pädevat organisatsiooni, kellega läbirääkimisi pidada.
"Muuseumitel ja huvialakoolidel näiteks ei olegi võimalik läbirääkimisi pidada, sest tööandjaid esindavat organisatsiooni ei ole olemas. Selleks peaks olema näiteks linnade või omavalitsuste liit, kuid praktika on näidanud, et nemad selles funktsioonis läbirääkimistelaua taha ei asu," ütles Tuuling.
Käesoleva nädala lõpus peavad ametiühingud, tööandjate esindajad ja riigi esindajad läbirääkimisi Sotsiaalministeeriumis planeeritava kollektiivlepingu läbirääkimise ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu osas.
