"See on ka loogiline, sest Eesti majandus ja eeskätt meie tööstus on juba mitu kvartalit languses olnud," ütles Vitsur. Samas on tema vaates Eestil siiani läinud hästi, sest vaatamata madalseisule tööstuses suurenes tööpuudus Eestis teises kvartalis aastavõrdluses üksnes 8500 võrra. "See on, ümmarguselt 700 000 hõivatust jäi mitmesugustel põhjustel tööta natuke üle 1 protsendi. Seda pealegi olukorras, kus hõivatus oli suurenenud 21 300 võrra, see on 2,5 korda enam kui tööpuudus," tõi ta välja.
Statistikaameti andmetel oli tänavuse aasta teises kvartalis töötuse määr 6,7 protsenti, tööhõive määr 69,2 protsenti ja tööjõus osalemise määr 74,2 protsenti. Teises kvartalis oli töötuid 50 200, 8500 võrra rohkem kui aasta varem ning 11 100 võrra rohkem kui tänavu esimeses kvartalis.
Kuivõrd selle ja tuleva aasta prognoose nii maailma, Euroopa ja Eesti jaoks on võrreldes kevadistega halvemaks muudetud, pole mingit alust loota, et olukord majanduses tervikuna ja tööturul meil lähiajal paranema võiks hakata, pigem vastupidi,
nentis Vitsur.
Kuigi Eesti tööpuuduse kasvu esmaseks põhjuseks oli tema selgitusel pikaajaline ja sügav langus tööstuslikus tootmises, hakkab suurenev tööpuudus selles sektoris Vitsuri hinnangul päris kindlasti ka majandusele tervikuna negatiivset tagasimõju avaldama. "Seda peamiselt läbi nõudluse, sealhulgas palgakasvu tempo ja säästude ja lõpuks ka maksutulude vähenemise," osutas ta.
Põhimõtteliselt peaks majanduseksperdi sõnul sellises olukorras ka hinnatõus aeglustuma, kuid ta toonitas, et praeguses olukorras töötuse ja inflatsiooni sidumisel tuleks siiski meeles pidada, et 2022. aasta inflatsioon oli põhiliselt tingitud pakkumise vähenemisest energiaturul ega olnud vähemalgi määral seotud olukorraga tööturul, nagu polnud sellega seotud ka see, et hinnatõus Eestis kujunes kaks korda suuremaks kui Euroopas keskmiselt.
"Paraku pole energiaturu häiritus ja sellega kaasnevad võimalikud hinnatõusud välistatud ka eeloleval sügisel ja talvel," tõdes Vitsur. Samas, kui energiaturg säilitab oma praeguse suhtelise stabiilsuse, siis jätkab hindade kasvutempo tema selgitusel siiski alanemist, seda nii nõudluse vähenemise tõttu, milles on oma osa ka tööpuuduse tasemel, kui rahvusvahelise rahapoliitika tagajärjel.
