„Eesti kasutajale mõeldud nutiseadmete rakendustes on isikuandmete kaitseks loodud võimalused pigem head. Kolmekümne uuritud rakenduse osas vastasid andmekaitse nõuetele rohkem kui pooled,“ nentis Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. „Samas saab välja tuua ka probleemid, millest enimlevinud on isikuandmete töötlemise korra puudumine, korra leidmise keerulisus, samuti asjaolu, kus isikuandmete töötlemise kord ei olnud mõeldud ainult konkreetsele rakendusele, vaid reguleerib kogu ettevõtte isikuandmete töötlemist. Võib märkida, et kõikide rakenduste puhul ei ole isikuandmete töötlemise kord nõutav, kui rakendus kasutab andmeid ainult funktsioneerimiseks, nagu nt GPS-andmete kasutamine kiiruskaamerate puhul,“ lisas ta.
Käesoleva aasta mais seiras Andmekaitse Inspektsioon Eesti inimestele mõeldud erinevate nutiseadmete rakendusi eesmärgiga saada laiaulatuslik ülevaade tingimustest ja praktikatest, millistele andmetele nutirakendused juurdepääsu küsivad ja kuidas saadud andmeid hiljem kasutatakse. Samuti pööras inspektsioon seire käigus tähelepanu andmete hulgale, millele juurdepääsu küsitakse ning hindas, kas juurdepääsu küsimine on põhjendatud ja vastavuses reguleeritud korraga.
Seire tulemusena saab esile tuua rea rakendusi, kus isikuandmete töötlemine on reguleeritud arusaadavalt ja töötlemise kord hõlpsasti leitav. Tunnustust väärivad näiteks Elektriäpp, Taxify, Weekdone, Anna teada, Sportlyzer GPS Sports Tracker ja Bluesec Wifi Bluetooth Unlocker.
Seire toimus andmekaitse järelevalveasutuste ülemaailmses koostöös ühiselt tähistatava Interneti rehitsemise päeva (Internet Sweep Day) raames.
Seire käigus tehti koostööd konkursi „Eesti parim mobiilirakendus 2014“ korraldaja, Riigi Infosüsteemi Ameti ning avaliku- ja erasektori organisatsioone koondava algatusega „NutiKaitse 2017“, kellega koos antakse välja eriauhind äpile, mille loomisel on kõige paremini arvestatud turvalise arendamise parimate praktikatega.
