Kiik toob näiteks ühe armukelmuse juhtumi, mis on üsna sarnane paljude teiste kaasustega. Nimelt leidis suhtlusrakenduse kaudu enda sõnul ühes kõrberiigis missioonil viibiv Briti sõjaväelane John üles üksildase eestlanna ning kaugsuhtlus hakkas tasapisi arenema, sisaldades romantilisi sõnumeid ja meelipaitavaid vastastikuseid tundeavaldusi. 

„Suhtlus oli kestnud mõned kuud, kui „sõdur“ avaldas huvi Eestisse tulemise vastu ning tegi naisele ettepaneku kokkusaamiseks. Veel enne teele asumist lubas John aga naisele saata paki isiklike asjadega. Kuid siis ühel päeval teatas mees, et pakk jäi lähiriigi piiril kinni ning esitas ühtlasi eestlannale palve – paki saaks kiirelt kätte, aga selleks on vaja tasuda makse,“ kirjeldas Kiik.

Ta märkis, et küberkelmile omaselt pöördus pettur rahapalvega naise poole. Ühtlasi tõi ta mängu uue info – nimelt sisaldavat pakk ka suurt hulka sularaha, millest pettur saatis ka pildi ning lubas naisterahval pakist hiljem endale võtta ka maksudele kuluva raha ning rohkemgi.

„Naine tõdes seepeale, et nõutavat summat tal pole, maksimaalselt jõuaks ta maksta poole vähem. Väidetav sõdur lubas seepeale paki kinnipidajatega rääkida ja veenda neid väiksema summaga leppima. Mõni tund hiljem teataski John, et jõudis kokkuleppele ning eestlanna maksis heas usus nii-öelda tasu ära. Pärast „maksu“ kättesaamist oli armastuskelmist „sõjaväelane“ aga eestlanna elust jäljetult kadunud.“

Kiik tõdes, et sarnaseid näiteid on veelgi, kus ohvrilt küsitakse teatud summat ning juhul kui inimesel vastavat raha ei ole, võetakse ka väiksemad summad avasüli vastu. Ta selgitas, et petturid, kes ohvriga emotsionaalse sideme loovad, on üldjuhul ise väga head manipulaatorid ja osavad „kodupsühholoogid“, kellel on ohvri petmiseks olemas juba varem väljamõeldud stsenaariumid. 

Veiko Kiige sõnul on armupetturi poolt ohvri töötlemise periood enamasti mõõdetav kuudes, kuid mõnikord võib see ulatuda ka aastateni. Mõned kelmid rahulduvad ohvrilt saadud ühekordse rahamaksega ja seejärel kaovad, kuid on ka olukordi, kus petturil õnnestub kannatajalt mitmeid makseid kätte saada enne, kui ohver taipab, et teisel pool ekraani olev inimene pole see, kellena ta end esitleb. 

„Valdavalt on ohvriteks küll naisterahvad, kuid neid on aina enam ka meeste seas. Uute tutvuste soov ning parema elu ootus võib ühel või teisel viisil muuta inimesed kergemini haavatavaks õngitsussaagiks. Mistõttu siinkohal ka üleskutse nende inimeste lähedastele – olgu nendeks lapsed või ka sõbrad-tuttavad. Kui tõesti tuleb sugulase-sõbra ellu keegi, kelle olemasolu võib panna mõned häirekellad helisema, tasuks kindlasti oma lähedasega sellest lähemalt rääkida,“ soovitas Kiik. 

Luminori pettuste tõkestamise spetsialist paneb inimestele südamele, et võhivõõra inimesega vestlusesse astudes on oluline esmalt veenduda, et vestluspartner ka päriselt oma sotsiaalmeediakonto identiteedi taga oleks. „Lihtsaim moodus identiteedi tuvastamiseks on guugeldamine. Paari klikiga saab teha ka niinimetatud tagurpidi foto otsingu ehk "reverse image search". See annab sageli üsna kohe välja ka „Johni“ või „Sally“ foto, mis paljudel juhtudel on tegelikult lihtsalt internetist varastatud võõra inimese pilt.“

Ühtlasi tuleb hoolikalt jälgida, millist infot enda kohta sotsiaalmeedias jagatakse. Suhtestaatus, hobid-harrastused – mida rohkem endast veebiavaruses räägid, seda lihtsamaks teed kelmi töö. „See kehtib loomulikult aastaringselt, aga eriti ka valentinipäeva puhul – uusi sõbrasuhteid ei tohi loomulikult karta, kuid ootamatult sülle kukkunud „õnne“ puhul küsi endalt kindlasti, kas see võib olla liiga ilus, et olla tõsi? Ja isegi kui romantiliseks arenenud kaugsuhe tundub päris, siis järgi kindlasti kõige tähtsamat reeglit, et interneti teel loodud tutvused lisaks südamele ka rahakoti sisu ei võtaks. Ära mitte kunagi kanna raha inimestele, keda sa pole päris elus näinud,“ toonitas ta.

Paraku tuleb tõdeda, et armukelmide põhjustatud finantsiline kahju ei pruugi mitmel juhul olla võrreldav vaimsete haavadega, mille petturi loodud armusuhte lagunemine endaga kaasa toob. „Tihti räägivad ohvrid pangale või politseile enda loo ära ega hooli hingevalu tõttu isegi niivõrd raha kaotusest. Kindlasti on ka palju juhtumeid, mis ohvri vaimse valu ja piinlikkustunde tõttu vajalikku kohta ei jõuagi.“

Spetsialist rõhutas veel, et sellises olukorras võiks ilma igasuguse häbitundeta lisaks pangaga kontakteerumisele ühendust võtta ka vaimse tervise eksperdiga, sest sellisesse olukorda sattudes ei pruugi ka kõige tugevamad inimesed üksi hakkama saada.