Uuring tõstab esile Eestis laialdaselt kättesaadavad digiteenused ja hästi toimiva sidetaristu ning Eesti digitaalse identiteedi tuvastamise süsteemi, mis võimaldab veebipõhist ligipääsu avalikele teenustele.
Samuti tuuakse uuringus välja, et kuigi paljude riikide valitsusasutused kasutavad erinevaid infosüsteeme, hõlmab e-valitsemine enamat kui lihtsalt tehnoloogilisi vahendeid. See tähendab, et avalike teenuste pakkumiseks tuleb riigil digiteenuste loomisel protsesse tervikuna ümber mõtestada.
Lisaks tõstab uuring esile, et Eesti riiklik digistrateegia on tihedalt seotud jätkusuutliku arengu eesmärkide ja Euroopa Liidu digistrateegiatega, edendades rahvusvahelist koostööd ja innovatsiooni avalike teenuste osutamises.
Kiirem ja sujuvam suhtlus
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul saavad inimesed ja ettevõtted tänu hästi toimivatele digilahendustele kiiremini ja sujuvamalt vajalikud teenused ning valitsusega väiksemate kuludega suhelda.
„Kõrge koha ÜRO raportis on ennekõike teeninud välja Eesti inimesed, kes usaldavad riigi digitaalseid teenuseid, kasutades neid igapäevaselt riigiga asjaajamiseks, samuti kõik need, kes on oma tarkust ja energiat pühendanud digiriigi arendusse,“ ütles minister Pakosta.
