Miks mitte külastada mõne maakonna loomanimelisi, mehe- või naisenimega külasid või hoopis Eestis asuvaid maailma suurlinnade nimekaimudest paiku? Head avastamist!
Pulli, Kulli, Lutsu ja Kirbu küla
Kõige arvukamalt on looma-, linnu-, kala- või putukanimelisi külasid Kagu-Eestis. Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaal matkates leiab mõne neist kindlasti. Põnevate nimedega paiku saab uurida järgnevalt kaardilt.
Kõige sagedamini on külale nime andnud pull, kellenimelisi külasid on Eestis viis, lindudest kull (neli küla), kaladest luts (kolm küla), putukatest kirp (kaks küla). Pikemat puhkust planeerides tasub arvestada, et kala-, putuka-, linnu- või loomanimega on Eestis üle 60 küla ja neid leiab igast maakonnast.
Valik on tehtud kirjakeelsete nimede hulgast, aga kindlasti on Eestimaal ka murdekeelseid looma-, linnu-, kala- või putukanimelisi külasid, mille otsimis- ja avastamisrõõm jääb murdekeeleoskajaist kaardilugejatele.
Mehe- või naisenimega külasid on Eestis üsna võrdselt
Eestis on vähemalt 130 mehe- või naisenimelist küla ning nende puhul valitseb sooline tasakaal – mehe- või naisenimega külasid on enam-vähem võrdselt. Kõige levinum on Koidu küla, mille leiab vähemalt viiest maakonnast. Nimede statistika rakenduse põhjal elab Eestis üle 5700 Jüri ja ligi 5400 Reinu ning neil on Eestis olemas ka paar endanimelist küla. Samuti on eeldatavasti enamik Eestis elavast üle 8500 Annast vähemalt korra elus läbi sõitnud Anna külast Järvamaal.
Vaata kaardilt, kas sul on omanimeline küla.
Maailma suurlinnade nimekaimud Eestis
Samuti saab Eestis maailma suurlinnu külastada. Nii jõuab näiteks Tallinnast maanteed pidi ida suunas sõites tunniga Pariisi ning kahe ja poole tunniga Brüsselisse. Itaalia linnadest saab Eestis külastada Torinot, Milaanot, Veneetsiat ja Roomat.
Pärnumaal puhkust veetes saab ühtlasi käia ka Kairos ja Sidnis ning kui juba mandrilt saarele minek, siis Saaremaal ringi sõites võib ühtlasi ka Mekast läbi põigata ja Hiiumaal Dublinit külastada.
Eesti maailma suurlinnade nimekaimude külastamist planeerides tuleb arvestada, et nende puhul pole alati tegemist küladega ning ligipääsu eravaldusele annab vaid omanik.
Mainitud asukohti saab otsida statistikaameti veebilehel statistika kaardirakendusest. Külanimede leidmisel on aluseks Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator.
Ülle Valgma,
statistikaameti kartograaf
