Seejuures oli kõikide Balti riikide pensionäride vaesuse risk liidu keskmisest kõrgem. Täpsemalt oli 2017. aasta andmete järgi vaid neli liikmesriiki, kus pensionäride vaesusrisk ületas 30 protsendi piiri.
Eesti oli see osakaal 46 protsendiga kõige kõrgem. Järgnesid Läti 43,7 protsendiga, Leedu 36,7 protsendiga ja Bulgaaria 32,4 protsendiga.
Kõige väiksem oli pensionäride vaesuse risk aga Prantusmaal 7 protsendiga, Slovakkias 7,6 protsendiga ja Taanis 8,6 protsendiga.
Kogu Euroopa Liidus oli tunamullu pensionäride vaesusrisk 14,2 protsendi juures. Aasta varem ehk 2016. aastal oli näitaja 13,6 protsendil. Riskimäär on alates 2013. aastast tasapisi iga aastaga kasvanud, toona oli see 12,6 protsendi juures.
