Päästeameti tellitud uuringust, mis käsitleb Eesti elanikkonna kriisikäitumise alast teadlikkust selgub, et Eesti elanike kriisiteadlikkus ning selleks ettevalmistus on madal. Elanikud ei pea võimlike hädaolukordade teket väga tõenäoliseks ning enda võimalusi kahjusid ära hoida ei peeta kuigi suureks.
Samas selgub uuringust, et 22% Eesti elanikest vanuses 18–74 eluaastat on viimase kolme aasta jooksul ka tegelikkuses mõne hädaolukorraga kokku puutunud. Neist pooled on seotud ilmastikuga, näiteks tormi või üleujutusega.
Uuringust selgub, 59% Eesti elanikest ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalike hädaolukordade kahjusid. Kahjude ennetamiseks või leevendamiseks on midagi teinud 41% elanikest.
Neist, kes on võimaliku hädaolukorra kahjude ennetamiseks või leevendamiseks midagi teinud, on enamasti hinnanud seda, kui ka leibkond saab hakkama elektri, vee, kütte või sidevarustuseta. Midagi reaalset, näiteks osalenud õppuste, harjutanud hädaolukorras tegutsemist, soetanud varusid või kontrollinud varude kehtivust, on teinud vähesed.
Näiteks varusid hädaolukorraga toimetulekuks on soetanud või olemasolevate varude kehtivust kontrollinud on vaid 18% elanikkonnast. Soetatud varude puhul on 92% juhtudest tegu toiduainetega.
Uuringufirma TNS Emor küsitles aprillis kokku 1191 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.
