14.06.2018 Neljapäev
Eurobaromeeter: eestlased on EL-i suhtes keskmisest optimistlikumad
Eesti elanikud on Euroopa Liidu tuleviku suhtes positiivsemad ning usaldavad seda rohkem kui ühenduse liikmesriikides keskmiselt, selgub neljapäeval avaldatud Eurobaromeetri küsitlusest.
"Usaldus liidu vastu kasvab ja toetus majandus- ja rahaliidule on saavutanud kõrgeima taseme. Ühisraha eurot toetatakse kõige enam Eestis," teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus uuringu tulemusi kommenteerides.
Eestis usaldab Euroopa Liitu 53 protsenti elanikest, mis on suuruselt EL-i seitsmes näitaja ning 11 protsendipunkti võrra kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Sügisese küsitlusega võrreldes on eestlaste usaldus EL-i vastu kasvanud 4 protsendipunkti ning usaldamatus 3 protsendipunkti võrra langenud.
Eestis näeb Euroopa Liitu üldiselt positiivsena 42 protsenti vastanutest, samas kui EL-i keskmine näitaja oli 40 protsenti. Negatiivsena nägi eestlaste seas Euroopa Liitu 10 protsenti, EL-is keskmiselt 21 protsenti.
Euroopa Liidu tuleviku suhtes on positiivselt meelestatud 66 protsenti eestlastest, mis on riikide arvestuses 10. näitaja, EL-i keskmine oli 58 protsenti.
Eestlased on ka EL-i keskmisest positiivsemad oma riigi majanduse olukorda hinnates. Eesti majandust näeb positiivses valguses 62 protsenti, mis on Euroopa Liidu 12. tulemus, EL-i keskmine on 49 protsenti.
Euroopa Liidu majanduse olukorda hindab positiivseks 60 protsenti eestlastest, mis on riikide seas 15. koht, kuid ulatub märksa kõrgemale kui EL-i keskmine positiivne hinnang, mis oli 50 protsenti.
Küll aga on eestlased pessimistlikud Euroopa Liidu tööturu perspektiivide suhtes. Küsitletutest 38 protsenti arvas, et kriisi mõju töökohtadele on saavutanud juba oma tipu, samas 41 protsenti leidis, et hullem on veel tulemas.
Toetus majandus- ja rahaliidule ning eurole on rekordiline. EL-i ühisraha eurot toetab 74 protsenti euroala elanikest, Eestis toetab eurot koguni 88 protsenti vastanutest.
Eurobarommeter küsitles märtsis näost-näkku intervjuude käigus umbes tuhandet inimest igas liikmesriigis, Eestis viidi küsitlus läbi 17. - 26. märtsini, intervjueeriti 1021 inimest.
Märksõnad
