Riigihangete korraldust ja valdkonnapoliitika väljatöötamist koordineerib Eestis rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Riigihalduse minister Janek Mäggi tõdes kõrget tunnustust kommenteerides: „Euroopa Liidu ühtse turu tulemustabeli näitajad teevad rõõmu ning annavad kindlustunde, et liigume Eesti riigihankepoliitikaga õiges suunas. Eesti hankijate oskusteave ja riigihangete korraldus on aasta-aastalt paranenud koos praktiliste kogemuste kasvuga. Hästi ja tulemuslikult korraldatud riigihange toetab avatud ja läbipaistvat teenuste ja toodete hankimist.“
 
„Olulise tähtsusega kõrgeima hinnangu saamisel on tõsiasi, et üle 90 protsendi riigihangetest korraldatakse läbi elektroonilise riigihangete registri. Võrreldes teiste riikidega on see väga kõrge näitaja,“ lisas riigihangete ja riigiabiosakonna juhataja Kristel Mesilane. „Sel sügisel on valmimas uuendatud riigihangete register, mille arendamisel on suurt tähelepanu pööratud andmekvaliteedi ja kasutusmugavuse tõstmisele. Loodame, et hangete korraldus ja neil osalemine muutuvad peatselt veelgi mugavamaks ja lihtsamaks.“
 
Euroopa Liidu ühtse turu tulemustabelis hinnatakse liikmesriikide riigihangete korralduses kahtteist erinevat näitajat, näiteks ühe pakkujaga hangete osakaal, madalaima hinna hindamiskriteeriumina kasutamise osakaal, avaldamisteatega hangete läbiviimise osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ühishangete läbiviimise osakaal jms. Sellest aastast on lisandunud kolm näitajat seoses väike- ja keskmise suurusega ettevõtete turulepääsu toetamisega, milleks on väikeste ja keskmiste ettevõtete tehtud pakkumuste ja sõlmitud lepingute osakaal ning hangete osakaal, mis on jaotatud väiksemateks osadeks, võimaldamaks väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel pakkumusi esitada. Näitajad põhinevad Euroopa Liidu Teataja võrguväljaandes Tenders Electronic Daily (TED) avaldatud teadetel ehk rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete andmetel. Kuna rahvusvahelised piirmäärad on ühtsed Euroopa Liidu üleselt, tagab see info võrreldavuse erinevate riikide vahel.
 
Möödunud aastal korraldati Eestis üle rahvusvahelise piirmäära infrastruktuuri investeeringute hankeid, millest mõned näited on Kiili–Paldiski gaasitoru projekteerimis- ja ehitustööd summas 43 miljonit eurot, riigitee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kose-Ardu ja Ardu-Võõbu lõikude ehitushanked summades 42 ja 31 miljonit eurot ja Elektrilevi OÜ elektrivõrgu tööde teostamine summas 40 miljonit eurot. Möödunud aasta suurim rahvusvaheline hange tehti kaitseinvesteeringute valdkonnas, selleks oli jalaväe lahingumasinate elukaare toetuse tagamine 50 miljoni euro ulatuses. Suuremad hanked olid veel Tartu Ülikooli IT-keskuse ehitustööd maksumusega üle 23 miljoni euro ja Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas üle 16 miljoni euro.

Euroopa Komisjoni hinnatavatest näitajatest saab esile tuua, et Eestis on heal tasemel näiteks avaldamisele kuuluvate hangete osakaal, piisavalt madal tase madalaima hinna alusel hinnatavatel üle rahvusvahelise piirmäära hangetel ning piisavalt kõrge väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega sõlmitud lepingute osakaal. Veel paistab Eesti silma TED-is avaldatud info kõrge kvaliteediga. Eesti poolt TED-i saadetud kohustuslik info on täielik ja see tuleneb riigihangete registri tõhusast IT-lahendusest.