"Inimeste hoiakud on muutumas ning üha enam mõistetakse oma rolli turvalisuse tagamisel kogukonnas," ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre pressiteate vahendusel.
"Näiteks inimeste endi aktiivsust kodukoha turvalisuse tagamisel pooldab pigem või täielikult tervelt 44%, mis on oluliselt rohkem kui 2013. aastal. 67% vastanutest lööks vabatahtlikuna kaasa just soovist muuta oma kodukoht turvalisemaks, näiteks osaledes naabrivalves," lausus Veldre.
Tema sõnul on jätkuvalt vähe kaasatud sihtrühmaks Harjumaa ja Ida-Viru muukeelsed elanikud, kellel on keskmisest kõrgem huvi vabatahtliku pääste ja abipolitseinike tegevuse vastu. "Tulevikus peame oma teavituse sihistama muukeelsetele elanikele, sest vabatahtlik tegevus võib kujuneda parimaks viisiks siduda venekeelne kogukond Eesti ühiskonna ja riigiga," märkis Veldre.
Siseministeeriumi nõunik lisas, et kuigi usaldus vabatahtliku pääste, abipolitseinike ja naabrivalve suhtes on aja jooksul tõusnud, siis teadlikkus nendest on jätkuvalt madal. "Peame avalikkust senisest enam teavitama siseturvalisuse vabatahtlikke tegevusvormidest. Olulisel kohal peaksid olema tunnustusüritused, värbamiskampaaniad ja teavitusüritused kindlatele sihtrühmadele. Vabatahtlike värbamisel ja tegevuse tutvustamisel peame senisest enam saama kontakti kogukondades aktiivsete tegijate ja eestvedajatega," sõnas Veldre.
Siseministeeriumi tellimusel viis avaliku arvamuse uuringu „Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses – igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel“ läbi sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll. Uuringu läbiviimist rahastati 50 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja pooles mahus siseministeeriumi eelarvest.
