Juhtimisest on ilmunud tuhandeid raamatuid, välja mõeldud pea sama palju kontseptsioone, tehtud lugematul hulgal uuringuid. Ning seda kõike ja enamgi veel pakutakse juhtidele lugemiseks, õppimiseks, koolitumiseks. Juhtimine on otsekui mingi salakunst, mida igaüks ikka ei saa osata ning mille kohta siis tuhanded asjatundjad kuulutavad tõde. Ja loomulikult on igalühel oma tõde ja kontseptsioon ja reeglid, mis töötavad “100%-se garantiiga”. Juhtimisest endast on saanud majandusharu, mis pööritab üle maailma miljardeid ning ka Eestis, julgen pakkuda, miljoneid eurosid.
Ühelt poolt on valdkonna selline levik mõistetav. Töö ja organisatsioonide ülesehitus on tänapäeval muutunud ja muutumas. Maailmas pole ilmselt kunagi olnud nii palju juhte – esmatasandi-, keskastme-, tippjuhte. Valitseb arusaam, et selleks, et midagi üldse tehtud saaks, peab olema juht.
Ja teiselt poolt aitab muidugi kaasa teema müstifitseerimine. Oled kuulnud – “Juhtimine on kunst”! Mis tähendab, et see pole kindlasti kõigi jaoks (kõik ei saa ju kunstnikud olla!) ja et seda hästi teha, selleks peab valdama imetabaseid trikke-nippe-oskusi ning olema tõeline inimhinge insener. Mõistagi meeldib see kuvand turundajatele-koolitajatele, kellel on hea võimalus olla “valgustaja” rollis ning tuua lauale üha uusi universaalseid imevahendeid, mis siis peaksid aitama juhtidel seda ülikeerulist ja rasket juhtimise asja 100%-se garantiiga ära teha.
Võtame probleemilahendamise “5 miksi” (küsides järjest “mikse”, et jõuda probleemi n.ö juurpõhjuseni) või isiksusetestidest tulenev juhtimine või juhtimise stiilide teooriad (kindel stiil jne) või… neid on sadu ja tuhandeid. Kaasa arvatud asi, mida mina juhtide ja meeskondadega tööd tehes koolitan ja kasutan – coaching. Ja väita, et üks on parem kui teine… või et üks on kasulikum kui teine… kipub olenema ühelt poolt konkreetsest olukorrast. Kuid teisalt palju sellest, kes väidab. Ehk kes mida usub ja müüb. Ent kuidagi tundub olevat paljude tõemüüjate huvi see, et juhtimise ümber säiliks mingi salapära, et see oleks midagi veidi müstilist, mingi suletud salauks, mida ainult MINU võtmeke suudab avada.
Selle kõige peale mõeldes tekibki vägisi tunne, et juhtimine kui tegevus on nii tulemuslikkuse seisukohalt ja kui ka valdkonnana, mida peaks kuidagi eriliselt palju ja eriliste teooriate najal õppima, veidi ülehinnatud. Muuseas, sarnaseid viiteid on tehtud ennegi, näiteks siin on Lundi ülikoolis tehtud uuring, mis väidab, et juhtide roll on ülehinnatud ning nende uuesti ja uuesti üle valamine uut juhtimistarkustega ei pruugi kuigivõrd tulemuslik tegevus olla (koolitustest, sh Eesti kontekstis kirjutas hea loo ka Veigo Kell, vaata siit).
Jah, juhtimine on oluline (erinevad uuringud väidavad, et juhtimise mõju meeskonna tulemuslikkusele on 10-30%) ja seda on võimalik õppida, kuid seda kõike vaid teatud piirini. Palju olulisem nendest nippidest-trikkidest-oskustest-teooriatest on lihtsad ja üldinimlikud asjad, mis n.ö triki pikas perpektiivis ära teevad. Näiteks esimesed kolm asja, mis mulle pähe tulevad:
- Vastutus. Püüa teha nii, et vastutus oma töö eest jääks igaühele endale. Seda nii oma inimeste, oma juhi, kolleegide kui enda puhul. See tähendab eelkõige seda, et ära võta inimestelt ära vastutust nende töö eest. Üldiselt saavad inimesed oma elu ja tööga ikka ise päris hästi hakkama, kui neil lastakse seda teha.
- Partnerlus. Juht olemine ei tähenda seda, et sa oled targem, ilusam, nutikam kui sinu inimesed. See tähendab lihtsalt, et sa teed teistsugust tööd – sinu töö on aidata oma inimestel teha oma tööd võimalikult hästi. Sa oled partner, mitte boss.
- Usk inimesesse. Iga inimene tahab olla milleski hea. Ja iga inimene on võimeline enamaks, kui hetkel välja paistab – kui seda usud, siis on tõenäoline, et inimene hakkab ka varsti uuel tasemel asju tegema. Kui sa seda konkreetsest inimesest konkreetses ametis ei usu, siis on ausam ja lihtsam, kui teie teed kiiresti lahku lähevad. Vastasel korral sa raiskad tema ja enda aega.
Kindlasti on neid põhimõtteid veel ja kindlasti on nad ka iga juhi puhul veidi erinevad. Ja ometi taanduvad nad kõik mingisuguse ühisnimetaja alla, inimlikule tasandile – igatsorti juhtimisteooriad, nipid ja trikid saavad parimal juhul ainult kaasa aidata, aga ei saa olla see vundament, millele inimestevaheline suhtlus toetub. N.ö inimlik vundament tuleneb ikka juhist endast, seda koolides ja koolitustel ei õpetata (noh, mõnikord ka püütakse õpetada, ent sel juhul on need kellegi teise põhimõtted, mitte juhi enda omad).
Niisiis, enne teooriaid, nippe, trikke, how-to manuaale ja uusi moodsaid moeröögatusi juhtimises oleks ehk mõistlik aru saada ja mõtestada enda jaoks oma inimlik vundament juhina. Ning mitte lasta liigselt häirida ennast uksest ja aknast sisse murdvatest (müügi)juttudest juhi ülisuurest vastutusest ja sellest, mida ta kõik peab tegema ja kuidas inimestega käituma ja mida kõike õppima, et olla hea juht. Take it easy :-)
