Võib arvata, et küllap sooja talve tõttu kahjurid taas liikvel ja inimesed küsivad, kuidas oleks kõige parem tõrjet läbi viia,“ kommenteeris Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi liidu ajakirjale Elamu. Ta soovitab ühistujuhtidel võimalikult palju koldeid avastada, olukord nö kaardistada ja siis juba putukatõrje spetsialisti abi kasutades otsustada, kuidas oleks kõige tõhusam kahjuritõrjet korraldada.
Putukatõrjet tegeva OÜ Tomson omanik Juhan Tomson märkis, et kõigepealt tuleks enam-vähem kindlaks teha, millistes kohtades majas on prussakad kõige rohkem levinud ja kindlasti oleks abi sellest, kui ühistu esimees või juhatuse liige räägiks sellest võimalikult paljude majaelanikega. Seejärel tuleks juba spetsialistiga kokku leppida tõrje detailides, sh ajas.
Tomsoni sõnul on kõige ohtlikum, kui prussakate tõrjet peetakse iga korteriomaniku enda asjaks. „Näiteks üürnik pole väga valmis tõrjet tegema, kui omanik ei käsi,“ toob ta oma kogemustest näite. „Kui aga kui igaüks teeb tõrjet erineval ajal ja ernevate vahenditega, kaasneb sellega suur resistentsuse oht. Selline seisukoht on väga ohtlik ka teiste kahjurite, näiteks vaaraosipelgate puhul. Siin on võimalus, et valesti tehes asi hoopis hullemaks läheb, väga suur,“ toonitas Tomson. Samuti ei ole ühistelt tehtud tõrje korteriomanikule nii kulukas, kuna kulud jaotatakse korteriomanike vahel.
Kuidas prussakad kellegi koju saavad?
Kõige kergemini tulevad nad naaberkorterist,“ vastab Tomson EKÜL ajakirjas Elamu. „Eriti alt ja ülevalt, kuna vertikaalne liikumine on tunduvalt suurem. Tihti on neid võimalik aga saada ka kauplustest ja isegi ühistranspordist.“ Kui aga prussakad on juba majja tulnud, siis ilma üldise tõrjeta on kogenud spetsialisti hinnangul raske garanteerida, et nad mõnda korterisse ei jõua. „Isegi, kui te pole neid enda korteris näinud, ei maksaks üldise tõrje puhul tõrjest keelduda,“ manitseb ta.
Sama meelt on on ka Urmas Mardi.
Seaduse kohaselt on iga korteriomanik kohustatud kasutama talle kuuluvat kaasomandi osa heaperemehlikult, mitte teiste inimeste õigusi riivates. Prussakas pole koduloom, vaid siiski kahjur ning inimesed peavad mõistma, et kõigi korteriomanike huvides on kõige olulisem kahjuritõrje tõrgeteta läbi viia. Oluline on aga kindlasti prussakaprobleemist üldkoosolekul rääkida, tõrjest teavitada.“
Putukatõrje spetsialisti sõnul piisab 80% juhtudest ühest tõrjekorrast, kuid probleemsetes korterites ja nende lähiümbruses on mõnikord vaja ka kordustõrjet umbes kuu aja pärast.
Prussakate lemmikpeidikud on köök (eriti külmkapi ja valamu ümbrus), vannituba ja WC, aga tõrjet tuleb teostada terves korteris.
Seda eelkõige profülaktikaks, sest peale tõrjet võivad nad algul väga intensiivselt liikuma hakata. Liikumisteed on eelkõige toru- ja ventilatsioonišahtid, aga ka pistikud,“ selgitab Tomson.
See, et prügišahtid on prussakate leviku põhjuseks, ei ole putukatõrje spetsialisti sõnul aga päris õige.
Prussakad saavad küll seda mööda liikuda, aga päris prügišahtis nad paljuneda ei saa. Küll aga konteineriruumis, kui seda regulaarselt ei puhastata,“ hoiatab ta. Kui kellelgi on mingeid terviseprobleeme või muid küsimusi, julgustab Tomson tõrjujale sellest rääkima. „Vajadusel saame nõu anda või mingeid muid tõrjeviise kasutada. Parem on seda teha paar päeva ennem tõrjet,“ annab kogenud spetsialist nõu. „Tavaliselt ei ole peale tõrjet soovitav paar päeva põrandaid pesta aga tuulutada võib kohe. Kööki võib üldjuhul kasutada kasvõi kohe, aga parem oleks paar tundi oodata. Väikesed lapsed ja koerad võiksid tõrje ajal pigem õues olla, see oleks selline soovituslik nõuanne,“ räägib ta.
