Pensionite indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. See on vajalik, et parandada eakate heaolu ning vähendada vanaduspensionäride vaesusriski. Pean õigeks, et koos palgakasvuga tõusevad ka pensionid senisest kiiremas tempos. Loodan, et valitsusel on võimalik jätkata pensionite täiendava tõstmisega ka järgmistel aastatel,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.
Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb 45 euro võrra ehk praeguselt 483 eurolt 528 euroni.
Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 208,5 eurot ja aastahinne 7,104 eurot. Pärast indekseerimist tõstetakse pensioni baasosa erakorraliselt seitsme euro võrra, mis tingib pensionide baasosa kasvu 208,5 eurolt 215,5 euroni. Sellega koos suurenevad täiendavalt riiklikud pensionid, välja arvatud rahvapension. 2020. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.
Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 12 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.
Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee. Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360.
Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 14,89 eurot ja töövõimetoetus puuduva töövõime korral on 446,7 eurot kuus. Mullu oli see 413 eurot kuus. Osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57 protsenti kehtivast päevamäärast, keskmiselt 254,70 eurot kuus ning puuduva töövõime korral 100 protsenti kehtivast päevamäärast ehk keskmiselt 446,70 eurot kuus.
