Ärge andke liiga palju infot
Lapsed on väga uudishimulikud ja tahavad ka rahaasjadega kursis olla. Ehkki sellised avameelsed vestlused on head ja loovad usaldust, tuleb siiski jälgida, millised pere rahalist olukorda puudutavad detailid on lapsele olulised ja millised mitte. Vahel võivad lapsed olukorda mõista valesti ning seda ka liiga avalikult teistele rääkida.
Kui lapsed ei saa kuidagi aidata, siis kas neil on vaja teada suurtest arvetest, laenudest ja nende tagasimaksmise raskustest? Vanemate igapäevaprobleemidest kuuldes võivad nad asjatult muretsema hakata ja neil tekib alateadlik vastutuse võtmise soov, mis neid liialt koormab.
Rääkige lastele pere üldisest majanduslikust seisust, kuid rõhutage, et rahaprobleemid on vanemate vastutada ning te saate nendega ise hakkama.
Lapsed tahavad kaasa mõelda ja tunda end kasulikuna, kuid täiskasvanud peaksid suutma vahet teha, mis neile liigset muret valmistab ja mis toetab nende finantsilist loovust.
Rääkige lihtsalt ja arusaadavalt
Lapsed ei saa keerulistest finantsterminitest aru, aga tahavad samas rahaasju paremini mõista. See tähendab, et kui nad midagi küsivad, siis tasub anda vastuseid lihtsas keeles. Õunte, koerte ja pallidega on raha väärtuse selgitamine lihtsam kui keeruliste terminitega. Raha jagunemine ja kulutamine saab selgeks ja ühtlasi saate ise oma loovust treenida.
Julgustage lapsi äriliselt mõtlema
Paljud vanemad tõukavad lapsi rahast eemale sellest mitte rääkides ja andes mõista, et raha on midagi halba. Tegelikult peaksid vanemad hoopis julgustama lapsi raha teenimisele loovalt lähenema.
Koolilaadad, kus saab müüa enda tehtud muffineid või küpsiseid, on hea võimalus esimeseks rahateenimise katseks. Lisaks võiks lapsega koos mõelda võimalustele, kuidas ta saaks näiteks ühest eurost kaks teha. Te võite talle anda vihjeid või pakkuda ideid, toetades niiviisi tema fantaasiat ja pealehakkamist.
Lastel on palju ideid ja nad vajavad vanemate toetust, julgustust ja avatust. Kui vanemad on raha suhtes avatud, siis on seda ka lapsed. Kui nad näevad, et raha teenimiseks on vaja reaalselt tööd teha, siis muutuvad lapsed ka ise vastutustundlikumaks ega kuluta seda nii kergekäeliselt tühja-tähja peale.
Raha ei ole paha
Üks põhiline viga, mida vanemad teevad, on negatiivse varjundi andmine rahale. Kui nad suhtuvad halvustavalt rahasse ja edukatesse inimestesse, siis kandub see üle ka lastele, tekitades neiski ebameeldivust.
Vanemad peaksid edasi andma hoopis arusaama, et raha on elu loomulik osa, sellest rääkimiseks on asjakohased hetked ning hea töö eest on õiglane küsida väärikat tasu. Loomulikult tuleb lastel mõista, et raha ei kasva puu otsas, aga samas ei tohiks neisse süstida tõekspidamist, et raha teenimine on raske ja koormav.
Kaasake lapsi rahateemalistesse vestlustesse ja rääkige nendega lihtsalt ning arusaadavalt. Kui te koos poes käite, siis võiks neid innustada ostuotsustes kaasa rääkima, et toetada nende finantsilist mõtlemist. Kõik algab vanematest, nii et määrav on täiskasvanute enda suhtumine rahasse ja rikkusesse.
Getter Orusalu, vabakutseline ajakirjanik
