16.08.2017 Kolmapäev
Nimetamiskomitee tõstab riigifirmade nõukogude liikmete palku
Poolte riigifirmade nõukogudes korra majja löönud nimetamiskomitee tõstab konkurentsivõime suurendamiseks nõukogude liikmete palku, kirjutab Eesti Päevaleht.
Selle aasta 23. veebruaril alustas tööd nimetamiskomitee, mille eesmärk on üle vaadata riigi äriühingute nõukogude töö, leida nõukogudesse sobivad liikmed ja muu hulgas teha soovitusi liikmetele makstava tasu kohta.
Kuue kuu jooksul on riigifirmade nõukogudes toimunud muutuste kohta teateid tilkunud ning muu hulgas paistab silma liikmete ja esimeeste mitmekordne palgatõus. Näiteks endine Eesti Energia nõukogu esimees Veiko Tali sai töö eest 472,95 eurot kuus, ent ameti üle võtnud Väino Kaldoja kuupalk on 2000 eurot. Nimetamiskomitee esimees Erkki Raasuke põhjendas üle neljakordset palgatõusu sellega, et tasusid määrates lähtutakse juhatuse esimehe palgast.
"Nõukogu esimehe tasu on suurusjärgus 20% äriühingu juhatuse esimehe põhitasust ja nõukogu liikme tasu on 10% juhatuse esimehe põhitasust. Juhatuse esimehe tasu on üldiselt hästi läbi kaalutud ning suhtes äriühingu ja tehtava töö keerukusega," selgitas ta. Proportsioone määrates tuginetakse Põhjamaade praktikale ja professionaalsete nõukogu liikmete tasu suurusele Baltimaades, kui nõukogu liikmeid on värvanud erakapitaliinvesteeringute fondid.
Eestis on 31 riigi osalusega äriühingut. Jaanuari alguses, pärast riigikogu liikmete tagasikutsumist ja enne nimetamiskomitee soovitusi, oli riigi valitavate äriühingute nõukogudes 137 töötajat, kelle kogutasu oli 43 915 eurot kuus. Nimetamiskomitee on kõik äriühingud läbi käinud ja teinud 30 puhul tasude kohta ettepaneku. Ettepaneku kinnitab äriühingut valitsev minister ja praeguseks on otsused tehtud 15 äriühingu kohta.
Suurima palgatõusu said Eesti Energia, Nordic Aviation Groupi, Eesti Raudtee ja Eleringi nõukogude liikmed. Viimase kolme puhul on esimeeste tasu tõusnud 1500 euroni ja liikmete tasu 750 euroni.
Töötasu ettenähtud tõusu väljateenimiseks peavad nõukogu liikmed korrapäraselt hindama juhatuse tegevust strateegia elluviimisel, finantsseisundit, riskijuhtimise süsteemi, juhatuse tegevuse õiguspärasust ja seda, kas ühingut puudutav oluline teave on nõukogule ja vajaduse korral ka avalikkusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Peale strateegia elluviimise hindamise peab nõukogu hindama ka strateegia aktuaalsust ja vajaduse korral vajalikke täiendusi tegema. Oluline on, et nõukogu ainult ei jälgi ega kontrolli, vaid ka planeerib süsteemselt ühingu pikaajalist tegevust, kirjutab Eesti Päevaleht.
Märksõnad
