Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants märkis, et Brexiti leppe saatus peaks selguma homme Ühendkuningriigi parlamendis. „Juhul kui Ühendkuningriik otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on Riigikogu valmis võtma vastu seaduse, mis reguleerib brittide ja nende perekondade Eestis elamise tingimusi. Seda nii juhul, kui lahkumine toimub lepingu alusel, aga ka siis, kui britid lahkuvad leppeta. Juhul kui britid otsustavad ikkagi Euroopa Liitu jääda, eelnõu seadusena vastu ei võeta. Oluline on aga olla valmis igaks juhtumiks, et siin elavatel brittidel säiliks kindlus oma tuleviku suhtes,“ selgitas Pomerants.
Eelnõuga tahetakse kindlustada, et juhul kui Ühendkuningriik otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on endiselt reguleeritud Eestis elavate brittide õiguslik seisund. Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laiendatakse eelnõuga Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus. Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse. Eelnõuga arvatakse Ühendkuningriigi kodanikud välja välismaalaste seaduses sätestatud sisserände piirarvu alt.
Istungil osalesid siseminister Katri Raik ning Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ja sama osakonna nõunik Harry Kattai.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) (781 SE) eelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 23. jaanuaril.
