"Rahalisi vahendeid on võimalik erinevatesse meetmetesse suunata eelarve piires ning selle jagunemisel tuleb lähtuda riigi laiematest eesmärkidest, sihtgruppide vajadustest ja võimekusest ning meetmete mõjust. Ühtlasi tegeleme sellega, et hiljemalt 2020. aasta eelarves oleks vahendeid korterelamute rekonstrueerimiseks. Sellisel juhul saab taasalustada taotluste vastuvõtuga," ütles Palo kirjalikus vastuses Eesti Korteriühistute Liidu arupärimisele.

Aastateks 2014-2020 oli kortermajade renoveerimiseks Euroopa Liidu struktuuritoetuste programmis ette nähtud 102 miljonit eurot. Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele peatati taotluste vastuvõtmine eelarve lõppemisel.

"Rekonstrueerimise toetamine on pikemas vaates väga oluline ja sellest tulenevalt oleme kaardistanud täiendava rahastamise leidmise võimalused tulevikus. Seda saaks teha kas mõne teise Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditest finantseeritava meetme jäägist või leida täiendav rahastus riigieelarvest," ütles Palo.

Ta lisas, et arvestada tuleb vajadusega tagada programmile stabiilne rahastus. "Kui valitsus otsustaks leida rahalised vahendid väiksemamahuliste meetmete jääkidest või piltlikult öeldes näpistada väiksemaid summasid teiste programmide arvelt, teeksime karuteene teiste toetuste taotlejatele. Arvestades keskmise korterelamu rekonstrueerimiseks vajaliku toetuse mahtu, oleks programmi jätkusuutlikkuse huvides vaja tagada stabiilne rahastus, vastasel juhul tekiks mõne kuu pärast sama olukord nagu praegu," ütles Palo.

"Mõistan, et ootus toetuse jätkumisele on suur, kuid soovin lisaks meelde tuletada, et riik toetab korterelamute rekonstrueerimist ka muul viisil. Nii on riik panustamas vastavatesse koolitusprogrammidesse, teavitustegevustesse, kutsesüsteemi korrastamisse, õigusraamistiku parendamisse ning uuringute tellimisse, mis aitavad spetsialistidel rakendada parimaid tehnilisi lahendusi," ütles minister.

"Samuti on oluline Kredexi kaudu riikliku tagatise pakkumine inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust, mis on eriti raskendatud noortel ja lastega peredel," märkis minister.

"Käesoleva eelarveperioodi vahenditest on tänaseks Kredex välja maksnud 23 protsenti, mis tähendab, et rekonstrueerimistööd kestavad selle programmi raames veel kahel järgneval aastal ja väljamakseid teostatakse vastavalt tööde valmimisele. Ehk järgmisel ja ülejärgmisel aastal tuleb rekonstrueerimisturule 80 miljonit eurot, mida on märkimisväärselt rohkem, kui on ehitusturu võimekus," ütles Palo.

Palo sõnul nähtub viimase kahe aasta jooksul laekunud taotluste mahust, et on alustatud või alustatakse kokku 400 korterielamu tervikrekonstrueerimist. Seoses taotluste aktiivse laekumisega on nii projekteerimis- kui ka ehitustööde teostamise järjekorrad olnud tavapärasest pikemad, kuna ettevõtteid, kes on spetsialiseerunud korterielamute rekonstrueerimisele, ei ole palju.

"See on omakorda toonud kaasa mõningase hinnatõusu ja vähendanud potentsiaalset toetust saavate korteriühistute mahtu, mistõttu meetme jätkamiseni oleks mõistlik jätta vähemalt aastane paus," ütles Palo.

Korterelamute rekonstrueerimistoetust väljastab Kredex teist Euroopa Liidu eelarveperioodi järjest. Eelmine toetusperiood oli aastatel 2010-2014 ning kokku sai toetust 663 kortermaja. Uus toetusperiood algas 2015. aastal ja korteriühistute toetuse taotlemise aktiivsus oli alguses võrdlemisi madal.

Käesoleval aastal taotluste maht kasvas märgatavalt, septembrikuus laekus KredExile 55 taotlust, mida on sama palju kui eelmise eelarve perioodi viimasel aastal kokku. Võttes arvesse eelmise perioodi kogemust oli Kredexil keeruline prognoosida säärast taotluste esitamise aktiivsuse kasvu.