Pensionireformi riigikogus vedav rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk Isamaast käis eile välja mitu ideed. Näiteks et pensioni teisest sambast saavad ühe korraga raha välja võtta ka need, kellel sinna kogutud üle 10 100 euro. Varem oli plaanis seada ühekordsele väljamaksele piirmäär. Samas on plaanis pikendada pensioni teisest sambast lahkumisest teatamise tähtaega ühelt kuult viiele, mis tähendab, et pensinikogumisest loobujal läheb raha kättesaamiseks kauem aega.
Oma ettepanekud avalikustas Kokk tund aega enne rahanduskomisjoni neljapäevast istungit, kus osalesid ligi kahekümne asutuse ja huvirühma esindajad ning riigikogu liikmed.
Avalikustasime, et nende üle ei oleks mõtet neljapäeval diskussiooni ja vaidlusi jätkata ja näidata, et eelnõu töörühm on teinud tööd ka jõulude ajal ja uue aasta alguses, mitte ei alustanud esmaspäeval, kui riigikogu uuesti kogunes Toompeale,» põhjendas Kokk.
Tema kinnitusel on muudatustel koalitsiooni heakskiit . Reformierakondlasest rahanduskomisjoni asejuht Maris Lauri aga leiab, et koalitsioon tajub, et pärast pensionisamba praeguste plaanide järgi lammutamist tekivad probleemid. Näiteks võttis koalitsioon kuulda juriste, kes leidsid, et teisest sambast väljamakse 10 100 euro piirang paneb suurema summa kogunud ebavõrdsesse olukorda.
Muudatus, millega pensioni teisest sambast lahkumise avalduse esitamise ja raha kättesaamise vahele jäetakse viis kuud, peaks suunama inimesi läbimõeldud otsustele. See on oluline, sest pensionisambast välja astununa saaks sellega reformi jõustudes liituda alles kümne aasta pärast. Ajavõit toob kasu ka fondihalduritele, kes saavad aegsasti pensioni teisest sambast lahkujatega arvestada. Samas võimaldab praegune plaan võtta korraga välja kogu teise pensionisambasse kogunenud summa.
Maris Lauri hinnangul viitab see eesmärgile võimalikult palju raha ruttu tulumaksuna riigieelarvesse saada. Teatavasti tuleb raha teisest sambast välja võttes maksta selle pealt 20 protsenti tulumaksu.
Ka mitmed huvirühmade esindajad on soovitanud, et teisest pensionisambast väljumine toimuks osade kaupa. Mõned eilsel arutelul osalejad tõid murekohana välja selle, et seaduse vastuvõtmise ning jõustumise vahel peaks olema mõistlik aeg, vähemalt aasta-poolteist, et IT-süsteemid, aga ka investeerimiskontode haldajad selleks valmis oleksid.
Pensionikeskuse AS-i juhatuse liige Kristi Sisa märkis näiteks, et suurenenud väljamaksete korral tuleb täiesti nullist üles ehitada uus makselahendus.
Eesti Pangaliidu esindaja Martin Mets meenutas, et praegust pensionisüsteemi on kritiseeritud madala pensionimäära pärast. Selle olukorra lahenduseks tuleks suurendada sissemakseid ja fondide tootlust. Raha väljavõtmine teisest sambast vähendab aga ressursse ning kahjustab Eesti pensionisüsteemi tervikuna. Nii jäigi ühe küsimusena õhku, kas teisest sambast raha välja võtmisega paraneb Eesti inimeste heaolu pensionieas või mitte.
Ainus asjaosaline, kes neljapäevasel kokkusaamisel pensionireformi selgesõnaliselt ilma parandusettepanekuteta toetas, oli Eesti Pensionäride Ühenduse Liidu juht Andres Ergma.
Opositsiooni sajad muudatusettepanekud kavatseb koalitsioon Koka sõnul siduda usaldushääletusega. Nimelt võimaldab valitsus siduda ükskõik millise enda poolt üles seatud seaduse eelnõu usaldusega valitsusele. See aitab vältida riigikogus venitamistaktikat ehk muudatusettepanekute hääletamist ja opositsioonil vaheaegade võtmist täiskogu istungil.
Kokk toonitas eile ka komisjonil osalenutele, et reformi läbiviimiseks on selge poliitiline tahe. Tegemist on Isamaa valimislubadusega ning erakonnale olulise punktivõiduga Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga koos koalitsioonis olles. Isamaa esialgsete plaanide järgi hakanuks seadus kehtima juba 1. jaanuaril 2020. Koka sõnul saab reform loodetavasti kiiresti seaduse jõu.
Koka hinnagul kulub peale seda rakendumiseni vähemalt aasta. Rahanduskomisjon arutab pensionireformi järgmisel nädalal ning ülejärgmisel nädalal loodetakse see riigikogu saalis teisel lugemisel hääletusele panna.
