Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45 protsenti perekondadest ning Eesti elanikest 16 protsenti elab üksi. 

Kui perekondi on Eestis kokku 341 995, siis ühisel aadressil elavaid inimesi ehk leibkondi on tunduvalt rohkem, kokku 561 655.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila selgitas, et rahvaloendusel ongi tegelikult kasutusel kaks kuuluvust näitavat mõistet – leibkond ja perekond. „Leibkonnana mõistame tavaleibkonda, mis koosneb inimestest, kes elavad koos ühes eluruumis, näiteks korteris või eramus. See tähendab, et iga asustatud eluruumi kohta saab olla üks leibkond ning selle võib moodustada üksik inimene, pere või mitu inimest ja mitu pere. Seega ka näiteks hooldekodu või vangla elanikud moodustavad leibkonna. Perekonnana mõistame aga kahte või enamat koos elavat inimest, kes on omavahel seotud abikaasadena, partneritena ehk vabaabieluga, või vanema ja lapsena,“ märkis Osila.

Keskmises Eesti peres elab 2,94 inimest. Kokku on perede arv viie protsendi võrra väiksem 2011. aasta loenduse perede arvust, kuid perekonnas elavate inimeste arv on tõusnud - 2011. aastal oli see 2,74. Eesti peredest 49 protsenti on kaheliikmelised, 22 protsenti on kolmeliikmelised, 20 protsenti neljaliikmelised ning ülejäänud üheksa protsenti on viie või enama liikmelised.  

Perekondadest 55 protsenti moodustavad abielus paarid, 27 protsenti on aga vabaabielus elavate paaride perekonnad. Üksikvanematega perekondi on kokku 61 465 ehk 18 protsenti. Seejuures üksikemaperekondasid on 16 ning üksikisaperekondi kaks protsenti.

Alaealisi lapsi kasvab kokku 154 625 peres ehk 45 protsenti perekondadest, üksikvanemaga peredes elab lapsi kokku 36 939 ehk 14 protsenti kõigist peredes elavatest lastest.

Perekonnad jaotuvad abielupaaride perekondadeks, vabaabielupaaride perekondadeks, üksikisa ja üksikema perekondadeks. Omakorda on võimalik nende hulgas eraldi vaadata ilma lasteta, vähemalt ühe alla 25-aastase kodus elava lapsega perekondi ja perekondi, kus noorim kodus elav laps on üle 25 aasta. 

Sellest jaotusest tulenevalt on kõige levinum Eesti peretüüp abielupaar, kellel pole lapsi või kelle lapsed ei ela kodus. Selliseid perekondi on Eestis 94 554 ehk 28 protsenti kõigist perekondadest. Osakaalu järgi on teisel kohal abielupaarid, kelle vähemalt üks alla 25-aastane laps elab kodus, seda tüüpi perekondi on 83 878 ehk 25 protsenti kõigist peredest. Arvukuselt kolmandad on registreerimata kooselus elavad paarid, kellel on vähemalt üks alla 25-aastane laps, neid on 64 025, ning nad moodustavad 19 protsenti kõigist perekondadest.

Kui leibkonna keskmiseks suuruseks on 2,35 inimest, siis arvuliselt on siiski kõige rohkem üheliikmelisi leibkondi – kõikidest leibkondadest 37 protsenti. Samas kõige enam inimesi ehk 23 protsenti rahvastikust elab kaheliikmelistes leibkondades.

40 protsenti leibkondadest on sellised, mille liikmed rahvaloenduse aluseks oleva metoodika järgi omavahel perekonda tegelikult ei moodusta. 62 protsenti leibkondadest elab linnalises piirkonnas ning kõige suuremad leibkonnad on väikelinnalistes piirkondades. 

76 protsenti leibkonnas elavatest inimestest elavad perekonnas, 24 protsenti aga mõnes teises leibkonna koosluses. Viimastest enamuse moodustavad üksi elavad inimesed.

Leibkonnatüüpe saab vaadelda kahes jaotuses. Üldises jaotuses on kõige enam lastega või lastetuid abielus või vabaabielus paare 48 protsendiga, millele järgnevad üksinda elavad inimesed või õed-vennad, sõpradega koos elavad inimesed 40 protsendiga, üksikvanema-leibkonnad kümne protsendiga ja viimaks kahe- või mitmepereleibkonnad ühe protsendiga. Detailsemas vaates jaotatakse paarileibkonnad kolmeks vastavalt sellele, kas kodus elab lapsi, ning kui elab, siis kas vähemalt üks laps on alla 25-aastane või mitte.

Kui leibkondi loeti kokku 561 655, siis sellest alla 18-aastaste liikmetega leibkondade arv on 154 634 ehk 27,5 protsenti kõigist leibkondadest. See number on eelmise loendusega võrreldes veidi tõusnud. Aastal 2000 oli alaealisi lapsi igas kolmandas leibkonnas, viimasel loendusel 2011. aastal aga igas neljandas. Alaealistega leibkondi asub enim Tartumaal 32 protsendiga ja kõige vähem Hiiumaal 19 protsendiga. Väiksemate piirkondade järgi võttes asub kõige rohkem alaealistega leibkondi aga Rae vallas, kus selliseid leibkondi on lausa 56 protsenti.

Suurimad leibkonnad on samuti Tartumaal, kus see näitaja on 2,50, ja Harjumaal, kus leibkonna suurus on keskmiswelt 2,43. Väikseimad Hiiumaal ja Ida-Virumaal, kus leibkonna suurus on vastavalt 2,16 ja 2,08. Kõige suurem osakaal üheliikmelisi leibkondi on Ida-Virumaal 43 protsendiga. Tartumaal on kõige suurem osakaal ka viie ja enama liikmega leibkondade seas 11 protsendiga.

Rahvaloenduse tulemustest paistab silma, et 88 protsenti leibkondadest moodustavad ühest rahvusest inimesed. Eestlastest leibkonnad moodustavad 63 protsenti leibkondadest, 21 protsenti on venelaste leibkonnad ning neli protsenti moodustavad muud samast rahvusest leibkonnad. Ülejäänud 12 protsendis leibkondadest on mitmerahvuselised, kusjuures viis protsenti nendest on eesti-vene leibkonnad, kolm protsenti eesti-muu leibkonnad, kolm protsenti vene-muu leibkonnad ning üks protsent on leibkonnad, kus elavad eri rahvustest inimesed, kes ei ole ei eestlased ega venelased. Linnades moodustavad eri rahvusest leibkonnad natukene suurema osa kui väikelinnades ja maapiirkondades.

Eesti inimestest 16 protsenti elab üksi, mis on kolme protsendipunkti võrra väiksem osakaal võrreldes 2011. aasta loendusega, mil see oli 19 protsenti. Üksi elavate inimeste osakaal sõltub suuresti soost ja vanusest ning küündib pensioniealiste naiste juures lausa 50 protsendi juurde. Kõige kõrgem on üksi elavate inimeste osakaal Ida-Virumaal 21 protsendiga ning kõige madalam Tartumaal 13 protsendiga.

Üksinda elab kõige rohkem inimesi Sillamäe linnas 23 protsendiga ja kõige vähem Rae vallas kuue protsendiga.

Rahvaloenduse käigus saadud leibkondade ja perekondade info ja leidude kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee. Tulemused põhinevad registripõhise rahvaloenduse andmetel ning on avaldatud statistika andmebaasis. Küsitlusega kogutud andmeid veel töödeldakse ja analüüsitakse ning nende tulemused avalikustab statistikaamet novembris.