Üksi elava pensionäri toetuse summa on 200 eurot ning seda makstakse üks kord aastas, koos oktoobrikuu pensioniga, kuid täiskogu istungil otsuse eelnõu kaitsnud Andre Hanimägi tõi välja, et seaduses olevate piirangute tõttu ei saa toetusest osa kõik üksi elavad pensionärid.
"Paljud üksi elavad pensionärid on sattunud keerulisse olukorda, sest nad reaalsuses elavad üksi ning vajaksid abi üksi elava pensionäri toetuse näol, kuid juriidiliselt nad toetuse tingimustele ei vasta, sest nende pension on suurem kui 1,2-kordne keskmine vanaduspension või on elukohta veel keegi sisse kirjutatud," selgitas Andre Hanimägi.
"Põhjuseid, miks de facto üksi elav pensionär on kellegagi samale aadressile sisse kirjutatud, võib olla mitmeid," jätkas keskerakonna juhatuse liige. "Mõnikord ei pruugi üksi elav pensionär teada, et keegi lähedane temaga samasse elukohta veel sisse kirjutatud on või pole olude sunnil muudmoodi võimalik. Seega tuleks seadust muuta ning lubada üksi elava pensionäriga samale aadressile sissekirjutust ühele temaga sugulussidemes oleval lähisugulasele, näiteks tema lapsele, lapselapsele, emale või isale. Lisaks oleks mõistlik kaotada 1,2-kordne keskmise vanaduspensioni piirang, et kohelda kõiki eakaid võrdselt."
2021. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad Eestis omaette leibkonna ehk üksi elava pensionäri 98 800 inimest. Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus on võrreldes teiste elanikega suhteliselt suur ja üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel.
Järgmisel aastal kehtima hakkav käibemaksutõus mõjutab otseselt ka eakate toimetulekut - kallimaks lähevad muuhulgas toit, ravimid ja teenused,
loetles Andre Hanimägi.
"Keskerakond on teinud mitmeid ettepanekuid, et pensionäride eluolu parandada ja tõstnud varasemalt olles erakorraliselt vanaduspensione, kuid Reformierakonna juhitav valitsus on eakatele täielikult selja keeranud. Samuti ei suudeta täita valimistel antud lubadust tõsta keskmine pension 1000 euroni."
