06.11.2017 Esmaspäev
Riigikontrolli hinnangul tuleb Eestil valmistuda EL-i toetuste vähenemiseks
Riigikontrolör Alar Karis andis 6. novembri keskpäeval Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle Riigikontrolli aastaraporti, mis keskendub vajadusele teha ettevalmistusi, tagamaks riigi teatud ülesannete sujuv täitmine ka siis, kui Euroopa Liidu toetused oluliselt vähenevad.
Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardi euroga. Sellest ca 3,5 miljardit läheb ühtekuuluvuspoliitika toetustena näiteks hariduse, ettevõtluse, transpordi, infoühiskonna ja keskkonnavaldkonna arendamiseks ning ligikaudu 900 miljonit eurot põllumajandus- ja kalandusvaldkonna toetamiseks. Riigikontrolli ülevaade ei käsitle põllumajanduse ja kalanduse toetusi, kuna need kujunevad erialusel ega lähtu liikmesriigi sisemajanduse koguprodukti ega kogurahvatulu näitajatest.
Ehkki esialgne suurusjärk selgub eeldatavasti aastal 2019, on järgmisel, 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil Eestil kasutada tõenäoliselt märkimisväärselt vähem toetusraha. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõju arvestamata kahaneb toetusraha võrreldes praeguse eelarveperioodiga Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul kuni 40% ehk ca 1,5 miljardi euro võrra.
Riigikontrolör Alar Karis ütles kohtumisel Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga: „Me ei saa ega tohigi jääda lõputult vaatama omamoodi nõudliku ootusega liidu jõukamate liikmesriikide poole, pidades seesugust abi loomulikuks ja vääramatuks osaks meie elust ja sissetulekutest ning arvates, et keegi teine peabki meile raha andma. Elujõuline ja kestlik riik peab oma funktsioneerimise üles ehitama sellele rahale, mida me ise oleme suutelised oma käte ja ajudega teenima.“
Karis lisas: „Ei ole liigne taas meelde tuletada juba korduvalt kõneks olnud vajadust hinnata oma mõtetes kriitiliselt kõike, millega riik praegu tegeleb, ja mõelda läbi, mis on ka tegelikult vajalik. Seda tuleks teha, sõltumata sellest, kas välisabi voog jätkub samamoodi või väheneb. Valikute tegemisel aitab meid lihtne küsimus: kas me teeksime seda või teist ning praegusel moel ka siis, kui peaksime kõik selle otsusega kaasnevad kulud võtma enda kanda. Ja enne kui vastata, võiks võtta järelemõtlemiseks pausi. Praegu on selliseks mõtteharjutuseks sobiv aeg.“
Riigikontrolör rõhutas, et praegusi häid aegu on mõistlik kasutada ka selleks, et valmistuda aegadeks, mis ei ole nii head, kogudes reserve ning tehes kulutuste kasvu ohjeldamiseks ja uute tulude tekkimise soodustamiseks reforme.
Märksõnad
