Nähes armastavaid paarikesi linnas ringi jalutamas, tekib paljudel üksikutel inimestel suur soov leida keegi ka enda kõrvale. Seetõttu sõlmitakse just valentinipäeva paiku palju uusi e-tutvuseid, mis muudab armupetturite töö lihtsamaks. „Armupettused on ühed kavalamad petuskeemid, sest need mängivad inimeste emotsioonidega. Ohver ei pruugi pikka aega aru saada, et tegemist on pettusega, sest ta usub, et tal on tekkinud tõeline side teise, samuti lähedust otsiva üksiku inimesega,“ selgitas ekspert.
Ohvriga luuakse emotsionaalne side lugude ja tunnete abil
Armupetturid tegutsevad peamiselt veebis ja leiavad oma ohvreid tutvumisportaalidest, sotsiaalmeediast ja suhtlusrakendustest. Nad loovad võltsprofiili, mida kaunistavad ilusad fotod ja muljet avaldavad saavutused. Esialgu paistab kõik olevat justkui täiuslik – sarmikas Noah Inglismaalt või Adam Hollandist meelitab komplimentidega, räägib südamlikke lugusid ning väljendab juba lühikese suhtluse järel siiralt oma „tõsiseid tundeid“. Kuid selline muinasjutt lõpeb paljude jaoks südamevalu ja halvimal juhul ka tühja rahakotiga.
„Peamine muster selliste pettuste puhul on, et ohvriga luuakse side emotsionaalsete lugude ja tunnete abil. Paraku jääb see suhtlus ainult veebipõhiseks ning välditakse päriselu kohtumisi ja enamasti ka videokõnesid, ehkki tehisaru arenedes võib videopilt juba mängu tulla. Isegi kui kohtumist lubatakse, leiavad petturid alati põhjuseid, miks see edasi lükkub,“ märkis Kiik.
Kui sõnumite kaudu on usaldus saavutatud, hakkavad armupetturid ära kasutama ohvri tundeid ja abivalmidust. Näiteks räägitakse lugu ootamatust tervisemurest, rahalistest raskustest, pereprobleemidest või soovist lennata silmarõõmu külastama. Seejärel paluvad nad raha, et ruttu probleemi lahendada või küsivad summat lihtsalt „laenuks“, sest näiteks on just nüüd ja praegu juhuslikult kadunud kõik nende pangakaardid ja puuduvad muud maksevõimalused.
„Mitte kunagi ei tohiks raha üle kanda inimesele, keda sa pole päriselus näinud ning ohumärgiks on ka see, kui ülekanne palutakse teha hoopis kellegi kolmanda isiku nimele. Kui raha on teele pandud, on seda väga keeruline ja enamasti isegi võimatu tagasi saada, nii et mõtle alati enne kümme korda läbi, kellele sa oma abi pakud,“ rõhutas pettuste tõkestamise spetsialist.
Veiko Kiige sõnul võivad ohvrite rahalised kaotused jääda vahemikku mõnesajast eurost kuni mitme tuhande euroni. „Eestist on teada tuhandete eurode suuruseid kaotusi, Ameerikas aga kandis üks naisterahvas end Brad Pittina esitlenud kurjategijale suisa 850 000 eurot ning näiteks Ühendriikides ulatub armupettustega kantud kahju juba enam kui 1,1 miljardi dollarini aastas.“
Oht korduvalt petturi võrku sattuda
Aina rohkem on näha ka märke, et armupettuste kaudu proovitakse ohvreid jätkupettuste skeemidesse tõmmata. „Kui inimene on oma andmeid juba ühe korra petturiga jaganud, on teda lihtsam uuesti lõksu püüda. Näiteks kui ohver on pettuse tulemusel raha kaotatud, võib temaga ühendust võtta järgmine pettur, kes lubab aidata armupetturilt oma summad tagasi saada. Tegelikkuses küsitakse sellise olematu „teenuse“ eest lihtsalt veelgi rohkem raha.“ Lisaks mainis Kiik, et joon armupettuste ja investeerimispettuste vahel on samuti hägunemas, sest loodud usalduse abil on lihtsam inimest veenda investeerima võltsplatvormidel.
Armupettustel on tihti ka laiem mõju kui lihtsalt varaline kahju. Ohvrid kaotavad mitte ainult raha, vaid võivad saada ka sügava emotsionaalse trauma. Pettusega seotud häbi ja süütunne võivad takistada inimesi juhtunust rääkimast, kuid tasub meeles pidada, et petturid on väga osavad manipuleerijad, mistõttu pole sa süüdi, kui oled nende lõksu langenud.
Veiko Kiik soovitab netitutvusi luues olla tähelepanelik ning kui kahtlustad, et mõni sõber või pereliige on petturi küüsi langenud, siis räägi temaga ja vajaduse korral küsi nõu ekspertidelt. „Kui värskelt leitud armastus tundub liiga ilus, et olla tõsi, siis tasub hoida silmad lahti ja meel kaine. Juhul kui kahtlustad pettust, siis esimese asjana tasub inimest guugeldada ning kui uus kontakt osutub petturiks, lõpeta suhtlus kohe. Kui aga oled rahalise ülekande juba teinud, siis anna olukorrast teada politseile ja ka oma kodupangale, et aidata teistel hoiduda sama petturi ohvriks langemisest.“
Rahata jäänud kurjategija üritas naist üha uuesti õnge meelitada
Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul näitab armupetturite haaret see, et kui ka esimesed katsed ohver rahast tühjaks teha ebaõnnestuvad, siis võidakse sama nime all mõne aja pärast uuesti üritada tutvust sobitada.
Oma kogemust jagas 50. eluaastates Soomes elav eestlanna Katrin, kes leidis Tinderist suhet otsiva hollandlase ja samuti väidetavalt töö tõttu Soomes elava Danieli. „Üsna varsti suunduti kohtingurakendusest Tinder üle WhatsAppi,“ kirjeldas Veiko Kiik. „Värsked tuttavad suhtlesid omavahel inglise keeles ja tähelepanuväärne on, et Danieli algatusel tehti omavahel isegi videokõne – selle kvaliteet oli üsna kehv, aga nii seda usaldust tõsta üritati.“
Esimesed tõsisemad kahtlused tekkisid Katrinil siis, kui Danieliga sai kokku lepitud kohtumine, ent üllatuslikult just kohtumise päevaks tekkis üks ootamatu ja edasilükkamatu tööreis Türki.
Sellistel „reisidel“ üritatakse sageli usaldust suurendada – Danielgi saatis naisele pilte endast hotellis viibimas, kirjeldas oma sealseid tegevusi ning rääkis sellest, kuidas juba ootab tagasisõitu ning Katriniga kohtumist,“ rääkis Kiik.
„Peagi tuli teade, et kuigi mehel raha on, siis ei pääse ta sellele ligi ning ei saa ostetud kauba transportimise eest maksta ja palus selleks abi naiselt. Küsitud summa oli 15 000 eurot, mida pettusekatse läbi hammustanud naine õnneks ei maksnud ning Danieli numbri WhatsAppis blokeeris ja selle ka petturina sõnumirakendusele raporteeris.“
Küberkurjategijad on aga Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti sõnul väga järjekindlad ning üritavad kõigest väest kahtlusi murda, näiteks ise haavatasaanut teeseldes veel kord naise tunnetel mängida.
„Järgmisel päeval pärast blokeerimist kirjutas seesama Daniel Katrinile võõralt numbrilt ning väitis end südamepõhjani solvunud olevat, et naine teda niimoodi kahtlustab,“ kirjeldas Veiko Kiik kurjategija katset siiski ohvri rahakotini jõuda. „Veelgi tähelepanuväärsem on, et kui see katse ebaõnnestus, üritas nn Daniel mõne aja pärast uuesti Katriniga ühendust võtta – seekord juba Facebookis. See näitab, kui sihikindlalt püütakse ohvrit mõjutada ja temani jõuda.“
