08.10.2020 Neljapäev

Seoses kütteperioodi algusega tuletab TTJA meelde gaasiseadmete hooldamise vajadust

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde, et gaasiseadmeid ja nendega seotud korstnaid ning ventilatsiooni tuleb regulaarselt hooldada ja kontrollida. 

Gaasiseadmetele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik või kasutaja.
Gaasiseadmetele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik või kasutaja. Foto: pixabay

„Hoolduse õigeaegsel tegemata jätmisel või vale seadistamise korral võib seadme töö efektiivsus väheneda,“ selgitas TTJA peadirektor Kaur Kajak. „Sealt edasi võib hooldamata gaasiseade ja ummistunud korsten või mittetoimiv ventilatsioon kergesti hakata tootma vingugaasi. Kahjuks on vingugaas viimastel aastatel põhjustanud nii hukkunute kui ka kannatanutega õnnetusi, mida  saanuks ära hoida, kui vingugaasiandur oleks nähtamatust mürgist õigel ajal häiresignaaliga märku andnud.“

Vingugaasiga seotud häireteateid on sel aastal septembrikuu seisuga 67, eelmise aasta samal perioodil oli 57.

Suurenenud teadete arv võib näidata ka seda, et inimesed on endale rohkem vingugaasiandureid soetanud,

lisas Kajak.

Enamasti pöördutakse teadetega siis, kui vingugaasiandur annab häiret. Sellisel juhul on ilmselt tekkinud olukord, kus gaasi põlemiseks ei jätku piisavalt õhku ning seetõttu hakkab tekkima mürgine vingugaas, mis levib eluruumi.

Gaasiseadmega ruumides ei tohi ventilatsiooniavasid sulgeda, sest gaas vajab põlemiseks õhus sisalduvat hapnikku. Kui hapniku juurdevool on piiratud, toimubki hapniku puudusest tingituna mittetäielik põlemine, mille käigus tekib vingugaas. Vingugaas on lõhnatu, värvitu, maitsetu ja mürgine.

Hooldamata torustikust võib märkamatult lekkida gaasi, mille lõhna veel tunda ei ole. Gaasilõhna tundmise korral võib olla tegu juba ohtliku lekkega. Hooldamise käigus tuvastatud lekked tuleb lasta pädeval gaasitööde tegijal kõrvaldada.

Gaasiseadmetele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik või kasutaja. Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate torustike ja seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Gaasiseadmete paigaldamisel ning hooldamisel tuleb lisaks õigusaktidele järgida ka seadme kasutusjuhendit ning selles välja toodud hoolduse sagedust.

Gaasiseadme hooldamist ja temaga seotud korstna hooldustöid ei tohi teha ise. Gaasitorustike ja seadmete remonti ning hooldust võib teha ainult vastavat eripädevust (A-kategooria gaasitööde vastutav isik) omav isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering. Gaasiseadme korstnat tohib puhastada ainult pädev korstnapühkija (4. või 5. taseme kutse).

Korstnaga ühendatud gaasiseadmega eluruumis peab olema töötav vingugaasiandur. Vingugaasiandur tuleb paigaldada vastavalt seadmega kaasasolevale paigaldusjuhendile.

Lisainfot gaasitööde tegijate ja kontrolli teostajate kohta leiab majandustegevuse registrist ja TTJA kodulehelt.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255