Peamiseks turismimagnetiks oli taas Tallinn, mille arvele langeb umbes pool turistide ööbimistest.
Kuigi Euroopa majanduses valitses jätkuvalt paigalseis, kasvasid turistide reisid oodatust rohkem. Tugevasti suurenes Venemaa turisminõudlus, mis avaldas mõju ka Eestile. Turismi majandusnäitajad jäid nõudluse kasvule vaatamata pigem tagasihoidlikuks, kuid seda eelkõige majutussektoris.
Majutusteenuste hinnakasv oli küll kaks korda aeglasem kui aasta varem, kuid ööpäeva keskmine maksumus tõusis siiski üle nelja protsendi. 2012. aasta seisuga oli Eesti hotellide ja restoranide hinnatase Euroopa Liidu keskmisest umbes veerandi võrra madalam.
Jätkuvalt toetas majutussektorit Venemaa turistide suurenev voog. Majutuskohtades ööbinud Vene turistide ja nende ööbimiste arv suurenes aastaga 14 protsenti. Arvuliselt kasvas kõige enam Soome turistide arv. Lisaks võis märgata nõudluse kasvu ka Aasia riikide ning Läti ja Leedu puhul.
Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKPs ja tööhõives on kaudseid mõjusid arvestades ligi seitse protsenti ning turism annab olulise panuse ekspordituludesse. Eesti turismimajandus toetub suures osas väliskülastajatele, kelle arvele langeb umbes 70 protsenti kõigist majutuskohtade ööbimistest. Ligi viiendiku turistidest moodustavad soomlastest ühepäevakülastajad, samas on teiste riikide külastuste arv suurenenud kiiremas tempos ning sõltuvus Soome turust vähenenud.
Tulevikus on oodata reisimise kasvu, mis toetab ka Eesti ettevõtteid. Eeldatavalt suureneb nõudlus nii sise- kui välisturismis, kuid pikaajalisem kasv on varasemast aeglasem. Eelkõige tänu ööbivate välisturistide saabumiste kasvule on oodata eksporditulude suurenemist. Samuti tähendab pakkumise kasv turismisektoris kasvavat vajadust täiendava tööjõu järele.
