Selle aasta ühe bestselleri “Grit” autor Angela Duckworth ütleb nii: selleks et meil tekiks oskus midagi hästi teha, on vaja törts talenti ja visadust – et talent oskuseks lihvida. Inseneri mõtlemisega inimeste jaoks näeb see välja nii:

Talent x Visadus = Oskus

Ent see on alles see tase, kus inimene oskab midagi hästi teha. See veel ei tähenda, et ta on ka midagi oma oskusega saavutanud. See on umbes see tase, kui oleme tennises ära õppinud enam-vähem korralikult servimise, lööme enamik lööke üle võrgu (ja samas mitte üle platsi :)) ning me ei mõtle liiga palju sellele, kuidas me täpselt lööme – liigutus on pea automaatne. Igaüks meist on mingis valdkonnas, mingis tegevuses jõudnud sellele tasemele. Selleks aga, et inimene ka midagi saavutaks, on vaja… veel visadust. Ehk jällegi ka inseneridele mõeldes:

Oskus x Visadus = Saavutus

Üks kord talent, kaks korda visadus. See on vaid teooria?

Duckworth on selles mõttes tore, et ta on oma hüpoteesi ka testinud.  Muuseas, lihtsalt vahepalaks, Duckworth jätkab tänapäevaste psühholoogide seeriat, kes kinnitavad, et sellist asja, nagu tahtejõu või visaduse geeni pole olemas. Ja samas möönab ta, et edu saavutamiseks on siiski ka geenidel oma roll. Päris ilma geneetilise soodumuseta ei saa, ent päris kindel on, et ilma visaduseta, harjutamiseta, töö tegemiseta ka ei saa. Praktilised näited visaduse mõjust?

Visaduse test ennustab hakkamasaamist

Lisaks nn üksikjuhtumitele – kus edukad inimesed räägivad sellest, kuidas nad edukaks said (mulle kohutavalt meeldib üks kunagi kuuldud ütelus, et üleöö edu võtab aega umbes 10 aastat) – on ta reaalselt mõõtnud ka visaduse mõju inimeste hakkamasaamisele ja edule. Näiteks üks esimesi eksperimente, mida Duckworth tegi, oli USA West Pointi sõjakooli sissesaanutega. West Point on üks mainekamaid sõjalist kõrgharidust andvaid asutusi ja sinna on pehmelt öeldes raske sisse saada. Ja… seal on vähemalt sama raske sees püsida.

Duckworth tegi kõigile sesseastujatele visaduse testi (saad ka seda teha, artikli lõpus) ning võrdles testi tulemusi kadettide hakkamasaamisega, sh ka sellega, kas ja kuidas nad ka ülikoolis sees püsisid. Ning leidis, et visaduse test ennustab tublisti paremini igatsorti muudest analüüsidest, testidest, sisseastumise või keskkooli hinnetest seda, kas ja kui hästi inimene koolis hakkama saab.

Samalaadseid visaduse teste on Duckworth tänaseks teinud väga paljudes valdkondades ja tulemused ikka samad – edukus visaduse testis on enamikel juhtudel korrelatsioonis edukusega töös, eraelus. Ja mis oluline, on korrelatsioonis ka sellega, kuidas inimene oma eluga rahul on. Ehk õnnelikkusega.

Ent mida see visadus siis tähendab?

Kahte asja, väidab Duckworth. Esiteks tähendab see kirglikkust sihi suhtes. See tähendab sisuliselt seda, et tegevustel on tähendus, mingi pikaajaline siht. Mille juurde saab üha uuesti ja uuesti tulla ning mis inimest rajal hoiab. See tähendab teisalt ka lühiajalistele ahvatlustele vastupanemist – teisest koogitükist loobumist, kui siht on tervislikum toitumine ja tervem inimene või hommikust sörki hoolimata voodisse sooja ihkavast häälekast inglikesest õla peal ja tibutavast vihmast. Seega see kirglikkus pole lõõmav, hingeldav ja lühiajaline, vaid pigem rahulik ja tüüne, ent kindel nagu Mississippi jõgi.

Visadus tähendab ka järjekindlust

Teiseks tähendab visadus aga järjekindlust. Mitte alla andmist enne lõppu. Näiteks tehes otsuse, et proovin oma käitumist muuta, teen ka teadvustatud otsuse, et pean seda tegema vähemalt 3 kuud, et see harjumuseks saaks. Ja et selle mõju hakkaks välja paistma. Enne ei anna alla.

Duckworth tõdeb, et liiga sageli me inimestena anname kergeid loobumisvõite – proovisin, et tulnud välja, võtan uue asja. Ent sellisel moel liblikana lillelt lillele hüpates ei olegi võimalik, et meis areneks välja oskus. Ja veel väiksem on tõenäosus, et me jõuaksime ka oma oskust edukalt kasutada.

Kui visa sa oled?

Ja nüüd siis tõehetk. Ehk kui visa sina oled? Järgnevalt toon testi, mida Duckworth kasutab.

Märgi ära iga väite puhul, kuidas see läheb kokku sinuga.

Tehtud? Nüüd liida märgitud punktid kokku ja jaga saadud summa 10-ga.

Ning võrdle tulemust USA-s tuhandete inimeste testimisel saadud keskmistega. Paremas lahtris on tulemus ja vasakul see, kui paljudest inimestest sa visam oled.

Kuidas tulemus tuli?

Ja muuseas, visadus on õpitav ja arendatav. Kui vaid jätkub selleks kirge ja järjekindlust.