Samm on vastus veebis levivale väärkohtlemisele ja kuritegudele.

Kava ajamiks oli 14-aastase tüdruku enesetapp 2017. aastal. Tüdruk jälgis sotsiaalmeedias depressioonist ja enesekahjustamisest rääkinud gruppe ning tema surma ümbritsev olukord tekitas Ühendkuningriigis palju pahameelt.

Pikka aega koostatud kava ettepanekud sillutavad tee seaduseelnõudele, mille parlament võib järgmistel kuudel heaks kiita. Ettepanekud koostati pärast konsulteerimist sotsiaalmeediamogulitega nagu Facebooki juht Mark Zuckerberg. Platvormid, mida on süüdistatud pahatahtliku käitumise õhutamises veebis, pole kavale erilist vastupanu osutanud.

Mõned ettepanekud aga tekitavad muret sõnavabadust kaitsvatele ühendustele.

"Teeme täna ettepaneku, et firmad, mis tegelevad kasutajate loodud sisuga, peaksid võtma rohkem vastutust nende kasutajate turvalisuse tagamiseks," ütles kultuuri- ja meediaminister Jeremy Wright BBC raadiole.

"Need on juhtivad ettepanekud maailmas," sõnas ta. 

Plaani alusel peavad sotsiaalmeediafirmad võtma endale hoolsuskohustused, mis nõuavad neilt "veebikahjude" tuvastamist ja eemaldamist.

Hoolsuskohustuse rikkujat esmalt hoiatatakse ning rikkumise jätkumisel saab talle kehtestada aina rangemaid sanktsioone.

Briti valitsuse kavas öeldakse, et võimalike sanktsioonide seas on "uue süüdivuse (tsiviilmenetluslikud trahvid või laiendamine kuritegeliku vastutuseni) loomine üksikutele kõrgetele juhtidele".

Tõsiseimad sanktsioonid kohustavad veebiteenuse pakkujaid blokeerima korraldusi mitte järgivad veebilehed ja rakendused.

"Seda kaalutakse vaid viimases hädas ning sellise võimaluse kasutamine oleks vaid sõltumatu järelevalveorgani otsus," öeldakse kavas. Keeld kehtiks vaid Ühendkuningriigis ning mujal maailmas olevaid kasutajaid see ei mõjuta.

Küll aga võib see panna tegutsema teised valitsused.

Wright andis mõista, et firmasid ootavad trahvid saavad olema suured.

Ta tõi esile, et isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR) jõustavad Euroopa Liidu ametid saavad isikuandmete reeglite rikkumisel trahvida firmat kuni nelja protsendiga firma tulust.

"Arvame, et peaksime kaaluma siin midagi võrdväärset," ütles Wright.

Wrighti ministeerium üritab edukalt läbida probleemide miinivälja, et kehtestada reegleid tööstusele, mis tegutseb suuresti väljaspool olemasolevaid seadusi, mille tekitatud kahju on tõlgendamisele avatud ning mis pole selgelt määratletud.

Meediafirmade juhid kirjutasid veebruaris Briti valitsusele ning rõhutasid, et seadused peavad olema "praktikas tehniliselt rakendatavad... ning suunatud konkreetsete kahjude vastu".

Valitsuse kavas eristatakse "selge õigusliku määratlusega kahjusid" ning "vähem selge õigusliku määratlusega kahjusid".

Esimeste seas on terroristlik tegevus ning hulk küberjälituse ja vihakuritegusid. Teiste seas on desinformatsioon ning "vägivaldne sisu".

Selle, mis tüüpi kahju mille alla läheb, teeb kindlaks uus järelevalveorgan, mille jõustamisvolitusi hakkavad rahastama sotsiaalmeediafirmad ise.