Toetus on aasta jooksul tõusnud kahe protsendipunkti võrra, teatas valitsuse pressiesindaja 27. detsembril BNS-ile.

"Euroopa Liidu toetuse mõõduka tõusu taga võib olla Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, sest see läks ladusalt ning on saanud peamiselt positiivset tagasisidet meedias," ütles Rait Faktum & Ariko uuringujuht Kalev Petti.

52 protsenti vastanutest hindas, et on kursis Eesti EL-i Nõukogu eesistumisega seotud tegevustega. Keskmisest sagedamini hindasid end eesistumisega kursisolevaks 60-74 aastased (61 protsenti on hästi/pigem kursis) ning kõrgharidusega inimesed (60 protsenti).

Eestit peab eesistujariigina edukaks 61 protsenti ning ebaedukaks 15 protsenti elanikest. Neljandikul vastajatest ei olnud sel teemal seisukohta. Kõige sagedamini nimetati valdkonnana, millele Eesti eesistumise jooksul enim keskendus, Euroopa digivaldkonna arendamist (56 protsenti).

"Mul on hea meel, et inimeste toetus Euroopa Liidule on kõrge ja et Euroopa teemad lähevad inimestele korda. Ka teadlikkus Eesti eesmärkidest ja tegevusest on tänu eesistumisele paranenud, mis annab lootust arvata, et inimesed tunnevad, et nende sõna maksab," sõnas riigikantselei EL-i asjade direktor Klen Jäärats.

Alates eurole üleminekust 2011. aastal on toetus euro kasutamisele kasvanud. Tänavu toetas euro kasutamist Eestis 81 protsenti elanikest. Euro kasutamist ei poolda 15 protsenti elanikest ning see osakaal ei ole aastaga muutunud.

Eesti tegevust EL-is hindab edukaks 57 protsenti Eesti elanikest ning ebaedukaks 27 protsenti. Hinnangud Eesti tegevusele on erinevad lähtuvalt vastaja vanusest, rahvusest, kodakondsusest ja sissetulekust. Keskmiselt sagedamini hinnatakse Eesti tegevust EL-is edukaks 15-29 aastaste (65 protsenti) ning 60-74 aastaste (64 protsenti), eestlaste (65 protsenti) ning kõrgema sissetulekuga inimeste (65 protsenti) hulgas.

Eesti jaoks olulisteks tegevussuundadeks EL-i tasandil peeti kõige sagedamini rändekriisi algpõhjuste lahendamist, mida nimetas ühena kahest tähtsamast tegevussuunast 42 protsenti elanikest. Digiallkirja kasutusele võtmist kogu Euroopas nimetas ühena kahest kõige tähtsamast tegevusest 37 protsenti elanikest. Digiallkirja kasutusele võtmise oluliseks pidamine on hüppeliselt kasvanud, seda eriti noorte hulgas (53 protsenti noortest pidas seda oluliseks). Aasta alguses pidas digiallkirja kasutusele võtmist kogu Euroopas oluliseks vaid 11 protsenti vastajatest.

Uuringu käesoleva etapi küsitlustöö viidi läbi novembris ja detsembris. Kokku küsitleti telefoni teel 1027 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat.