Uuringu tulemus: 77 protsenti sõidukijuhtidest ületas lubatud kiirust
Uuringust selgub, et ligi 70 protsenti juhtidest ületavad kiirust peamiselt linnadevahelistel teedel. Põhimaanteedel ületab kiirust 73 protsenti juhtidest, kusjuures 29 protsenti neist ületab kiirust rohkem kui 5 km/h. Kohalikul teel on kiiruseületajate osakaal 63 protsenti ning linnades ja asulates 46 protsenti.
Kiiruseületamise peamiste põhjustena tõid 62 protsenti vastajatest välja teiste juhtide sõidukiiruse ja 57 protsenti möödasõidu vajaduse. 47 protsenti viitasid soodsatele sõidutingimustele ja 42 protsenti vastasid, et ületasid kiirust kogemata.
Viimase aasta jooksul on kiiruseületamise tõttu sattunud liiklusohtlikku olukorda ligi 136 000 juhti ning kiirust ületanud juhtidest on ligi 6400 sõidukijuhi sattunud seetõttu avariisse. Liiklusohtlikku olukorda sattumine seondub enim äkkpidurdustega. 6 protsenti sõidukijuhtidest on sattunud ohtlikku olukorda, kuna ei märganud õigeaegselt jalakäijat või jalgratturit.
Samuti seab nii enda kui teiste juhtide turvalisuse ohtu 50 protsenti juhtidest, kes on sõidukit juhtinud väsinuna. Väsimuse tõttu on liiklusohtlikku olukorda sattunud ligi 20 000 sõidukijuhti.
Iga kolmas juht on viimase aasta jooksul olnud roolis alkoholi- või narkouimas, kusjuures 3,4 protsenti juhtidest on olnud roolis korduvalt joobes. „Sõiduki juhtimine alkoholi või narkootilise mõju all on üks ohtlikumaid käitumisviise liikluses, mis võib lõppeda traagiliste tagajärgedega. Hea meel on samas tõdeda, et 90% Eesti elanikest püüaks takistada joobes juhil rooli minemist," ütles transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Paškevitš.
Peamiselt hindavad juhid alkoholi verest kadumist tarbimisest möödunud aja järgi ning vaid 20 protsenti kasutab selleks alkomeetrit. Samas teadmiste kontroll näitas, et vaid veidi enam kui veerand vastajatest oskas hinnata, mitu tundi kulub 85-kilosel mehel ja 65-kilosel naisel täielikuks kainenemiseks peale õlu või siidri tarbimist. Selleks kulub 2-3 tundi.
Samuti on uuringust selgunud, et viimase 12 kuu jooksul on joobes juhtimise tõttu liiklusohtlikku olukorda sattunud 7 protsenti juhtidest, mis on suur tõus võrreldes eelmiste aastatega. Uuringule vastas 1000 üle 18-aastast Eesti elanikku. Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS.