"Kiitsime heaks riigieelarve seaduse eelnõu. Selle maht ületas esimest korda 11 miljardi euro piiri," ütles peaminister Jüri Ratas 26. septembri erakorralisele valitsuse istungile järgnenud pressikonverentsil. Tema sõnul jõuab eelarve Eesti inimesteni ning toetab maaelu.

Riigieelarve eelnõu järgi on tulude mahuks kavandatud 11,06 miljardit eurot. Sellest 7,77 miljardit eurot ehk 70,2 protsenti moodustavad maksulised tulud. Tuleva aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti SKT-st, mis on 0,2 protsendipunkti võrra kõrgemal kui 2018. aastal.

Uusi makse valitsus ei planeeri, muuhulgas seetõttu, et majandusarengu väljavaated on positiivsed: rahandusministeerium prognoosib 2019. aastal majanduskasvuks 3,0 protsenti ja järgnevatel aastatel 2,7 kuni 2,9 protsenti aastas. Ka keskmine palk jätkab kasvu.

Valitsussektori nominaalne eelarveülejääk on valitsuse heakskiidu saanud eelnõu järgi 2019. aastal 0,5 protsenti ehk ligikaudu 133 miljonit eurot. Struktuurne positsioon, mis võtab lisaks kuludele-tuludele arvesse ka majanduse tsüklilist seisu, on tasakaalus.

Võlakoormus eelarve järgi langeb: kui tänavu on see sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 8,2 protsenti, siis tuleval aastal on näitaja 7,4 protsenti ehk kokku on võlg 2 miljardit eurot. Ratase sõnul peaks võlakoormus 2022. aastaks langema 5,4 protsendile.

Valitsussektori reservid aga langevad: kui 2018. aastal peaks valitsussektoril finantsvarasid olema 2,18 miljardi euro eest, siis tuleval aastal on näitaja 2,087 miljardit eurot. Peamiselt kahanevad keskvalitsuse reservid – stabiliseerimis- ja likviidsusreserv – 2018. aasta 878 miljonilt eurolt 730 miljonile eurole.

Riigieelarve seletuskirjas seisab muuhulgas, et likviidsusreservi vähendab tuleval aastal finantseerimistehingute rahastamine, näiteks riigi osalusega äriühingute – näiteks Eesti Energia – aktsiakapitali suurendamine.

Töötu- ja haigekassa likviidsed varad ulatusid 2017. aasta lõpus 898 miljonin euroni, 2019. aasta lõpuks suurenevad sotsiaalkindlustusfondide reservid prognoosi kohaselt 999 mln euroni, saavutades osakaaluna SKT-st 3,7 protsendi taseme. Prognoosi järgi suureneb haigekassa reservide maht järgmise aasta lõpuks kokku 45 miljoni euro võrra. Kohalike omavalitsuste puhul nähakse ette reservide vähenemist 1,3 protsendile SKT-st 2019. aasta lõpuks.

Kulude maht on 11,31 miljardit eurot. Eelarvest 33,9 protsenti ehk 3,39 miljardit eurot moodustab sotsiaalne kaitse, mille kulud kasvavad sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalabitoetuste suurenemise tõttu 454 miljoni euro võrra võrreldes tänavuse eelarvega. Eelarvest veel 13,7 protsenti ehk 1,38 miljardit eurot läheb tervishoiule, see summa kasvab tänavusega võrreldes 167 miljoni euro võrra.

Majanduse valdkonna kuludeks on 2019. aasta riigieelarves plaanitud 1,2 miljardit eurot, mis moodustab riigieelarve kuludest 10,9 protsenti.   Hariduse valdkonna kuludeks plaanitakse 2019. aasta riigieelarvest 1,03 miljardit eurot, mis ulatub 3,9 protsendini SKT-st. Kulude kasv tuleneb õpetajate palga kasvust, koolivõrgu programmi kasvust ja toetusfondi kasvust kohalikele omavalitsustele hariduskuludeks.

Riigikaitsele on 2019. aastal planeeritud 2,3 protsenti SKT-st ehk 594 miljonit eurot. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldatakse riigieelarvest 2019. aastal 522 miljonit eurot, mis sarnaselt riigikaitsega ulatub 2,0 protsendini SKT-st; selle valdkonna kulud kasvavad peamiselt sisejulgeoleku töötajate palgafondi kasvu tõttu.

Aastateks 2019–2022 planeeritakse riigieelarves investeeringuid kokku 3,9 miljardit eurot – see sisaldab riigiasutuste investeeringuid, investeeringutoetusi erinevatesse sektoritesse ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi kaudu tehtavaid investeeringuid. Keskmiselt planeeritakse 2019.–2022. aastaks riigieelarves investeeringuid ja investeeringutoetusi 968,2 miljonit eurot aastas.

Aastal 2019 suunatakse teehoiu kuludeks 297 miljonit eurot, millest tähtsamad projektid on Kose-Mäo maanteelõigu neljarealiseks ehitamine, Tallinna ringtee välja ehitamine 2+2 realiseks lõigus Jüri-Väo, Aaspere-Haljala maanteelõigu 2+2-realiseks ehitamine, 2+1 möödasõiduradade ehitamine Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Tartu maantee lõikudes ning Sillamäe liiklussõlme ehitamine Tallinn-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks. Jätkatakse Reidi tee ehitust. Alustatakse Narvat läbiva transiittee rekonstrueerimisega mahus 8,9 miljonit eurot.

Eelarve järgi jätkub ka Rail Balticu ning teiste strateegiliste taristute väljaehitamist. Sel aastal alustatakse raudteetrassi tehnilise projekteerimise ja maade omandamisega, tuleval aastal algab Pärnu ning Ülemiste reisiterminalide ehitus, mis on kavas lõpule viia 2020. aasta lõpuks. Samuti algavad tuleval aastal vanasadama ja kesklinna vahelise säästva ja integreeritud liikuvuskeskkonna arendustööd.