Lisaeelarve aluseks on rahandusministeeriumi täpsustatud majandusprognoos, mis näeb tänavuseks ette majanduslangust kuni kaheksa protsenti, kui valitsus lisameetmeid ei kehtesta.
Eriolukorra tõttu 2020. aastal riigieelarve strateegiat aprillis ei tehta.
Lisaeelarvega eraldatakse raha valitsuskabinetis 19. märtsil vastu võetud majandusmeetmete paketi elluviimiseks ning see sisaldab ettevõtete toetamist Kredexi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu, Eesti Töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi.
Lisaks käsitleb see pikema mõjuga meetmeid: maksuvõla ajatamist, kogumispensioni teise samba sissemakse ajutist peatamist, aktsiisilangetusi ning ka ärajäetud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude ja saamata jäänud tulude osalist kompenseerimist.
Samuti toetatakse lisaeelarves kohalikke omavalitsusi, ehitussektorit, teedeehitust, IT-valdkonda, haridus- ja teadusvaldkonda ning teisi eriolukorraga seotud meetmeid ja erakorralisi kulusid.
Lisaeelarvet on vaja, et viia riigi rahaasjad vastavusse muutunud oludega.
Olen väga tänulik riigikogule konstruktiivse suhtumise eest kogu koroonaviiruse ajal ja palun riigikogult ka selle kiiret menetlemist," sõnas Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Peaministri sõnul on esimene eesmärk, et inimesed säilitaksid töö.
Selleks on ette nähtud ka töötukassa meetmed, et palka kompenseerida riigi poolt," lisas Ratas. "Ma tänan kõiki Eesti inimesi, kes pingutavad ja abi pakuvad," sõnas peaminister.
Lisaeelarvega suunatakse meditsiinisüsteemi 200 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakub läbi Kredexi majandusabi koroonaviiruse levikst tulenevate raskuste leevendamiseks. Valitsus otsustas suurendada Kredexi meetmeid 1 miljardilt 1,25 miljardile.
Kavas on langetada ka diislikütuse aktsiisi, peatada teise samba pensionimaksed ja toetada laevandussektorit," sõnas Ratas.
