"Loodame väga, et need otsused mõeldakse ümber ning praegu tehtavate majandusprognooside ja veosekäibe hindamiste juures võetakse siiski arvesse, milline suur mõju aktsiisitõusul oli. Iga sammuga, mis riik maksupoliitikas ette võtab peenhäälestades iga kulukomponenti kaob Eesti vedaja eksistents," ütles ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing pressiteates.
Ta lisas, et kui kõrgema aktsiisi ajal toimunud veondussektori kahanemisel polnud Eesti vedajatel veel "põhi" kätte jõudnud, siis aktsiisi tõstmisel see tema hinnangul tuleb. Varasem kõrge aktsiis võttis Eesti veondusettevõtetelt Kitsingu hinnangul konkurentsivõime ning tõi Eesti teedele välismaised vedajad, kes tangivad lähinaabrite juures ja sõidavad Eesti keskkonda rohkem kahjustavate sõidukitega.
Ka hiljuti avaldatud majanduskasvu numbrid tõendavad ELEA vaates aktsiisimaksu langetamise suurt mõju ning tänu ajutiselt langetatud aktsiisile on veomahud ja äritegevus taas kasvanud. Näiteks aasta esimeses kvartalis oli veosekäibe kasv 32 protsenti ning statistikaameti avaldatud teise kvartali majanduskasvu numbrid näitasid, et veondus ja laondussektor oli 36 protsendiga tõusult kolmandal kohal.
See peaks olema selge sõnum valitsusele, et madalam aktsiis on aidanud taastada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja samuti ka riigieelarve tulusid, aga kui aktsiis uuesti tõuseb, siis kordub sama olukord, kus veosekäive kukub ja Eesti ettevõtteid hakkab suurenevas mahus asendama nii sise- kui ka rahvusvahelistel vedudel välismaised ettevõtted,
toonitas Kitsing.
ELEA hinnangul on kõrgem aktsiis teinud karuteene ka Eesti keskkonnale. Alates 2018. aastast on liidu sõnul lausa 50 protsenti langenud Eesti ettevõtjate poolt tehtud investeeringud uute EURO6 klassi veoautode soetamiseks, kuna ettevõtjate sissetulek on kulunud eelkõige niiöelda nina vee peal hoidmiseks.
Sellised uued sõidukid tarbivad ELEA sõnul ligi 10 protsenti vähem kütust ning on märksa keskkonnasäästlikumad. Madalam aktsiis aitaks liidu hinnangul taastada riskijulgust uute investeeringute tegemiseks.
Kitsing märkis ka, et ELEA-le pole päris selge milliste andmete põhjalt riik sektorit tugevalt mõjutavaid otsuseid teeb. Näiteks rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis on tema sõnul välja toodud, et diislikütuse koguste kasvu veab 2023–2025. aastal kasvav veosekäive. "Vaadates aga kõiki numbreid ja statistikat senisest aktsiisitõusu perioodist, siis selline väide ei ole realistlik," ütles Kitsing.
