Sellega on edaspidi võimalik tulemuslikult uurida EL-i finantshuve kahjustavaid kuritegusid nagu näiteks EL-i fondidest saadud soodustuste, liidu tulude ja rahastatavate hangetega seotud kelmused. Samuti on võimalik tõhusamalt uurida nende kuritegudega saadud kriminaalse tulu rahapesu, teatas justiitsministeerium.
"Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude puhul võivad kahjusummad olla väga suured, mistõttu peab Eesti karistusõigust täiendama, et neid kuritegusid oleks võimalik uurida. Muudatused on ka eelduseks, et Euroopa Prokuratuur saab 2020. aastal Eestis tööd alustada," ütles justiitsminister Raivo Aeg pressiteate vahendusel.
Kelmuste puhul on karistuse ülempiir edaspidi nelja-aastane vangistus. Eelnõuga tekib karistusseadustikku uus EL-i finantshuve kahjustava hankekelmuse koosseis ja salakaubaveoga seotud kuritegude koosseisud kohalduvad edaspidi ka juhul, kui pettuse tõttu tekkinud tollivõlg on vähemalt 10 000 eurot.
Kõigi nimetatud kuritegude korral on võimalik tulevikus teha ka jälitustoiminguid. "See kehtib ka rahapesu kokkuleppe puhul. Need kuriteod võivad olla piiriülesed ja nende raskete kuritegude avastamine ilma jälitusandmeteta on oluliselt raskendatud," märkis Aeg.
Eesti õigus on direktiivide nõuetega kooskõlas juba praegu, kuid täpsustused seadustes on vajalikud. Samuti tehakse eelnõuga mõned muud muudatused, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
EL-i finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi EL-i finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes, näiteks kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesus.
Direktiivist tulenevalt lisatakse karistusseadustikku EL-i finantshuvide määratlus, mille järgi käsitatakse EL-i finantshuvidena EL-i eelarvega ja EL-i struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varasid, tulusid ja kulusid.
Samuti laiendatakse Eesti karistusseaduse isikulist kehtivust, nähes ette, et see kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo kohta, kui selle on toime pannud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik.
Muudatused on vajalikud selleks, et Eesti saaks täita võetud kohustusi Euroopa Prokuratuuri tõhustatud koostöös osaleva riigina. Euroopa Prokuratuuri töö käivitumisel hakkavad vähemalt raskemaid EL-i finantshuve kahjustavaid kuritegusid menetlema Euroopa Prokuratuuri prokurörid.
Tulenevalt rahapesu vastase valitsuskomisjoni ülesandest muudetakse rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära ühel aastalt kahele aastale ning nähakse ette juriidilise isiku vastutus.
Alaealiste menetlusõiguste direktiiv käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse selgemalt alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigused. Olulisemate muudatustena nähakse eelnõuga ette alaealise õigus individuaalsele hindamisele, tervisekontrollile vabaduse võtmisel ja tema seadusliku esindaja või muu isiku osalemisele kriminaalmenetluses.
Individuaalseks hindamiseks tuleb edaspidi koostada alaealise kahtlustatava kohta kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist. Alaealisele kahtlustatavale tuleb tema õigusi tutvustada, lähtudes lapsesõbralikust ja eakohasest keelekasutusest.
Alaealisel kahtlustataval on edaspidi õigus teavitada oma seaduslikku esindajat või muud täiskasvanut, samuti tuleb alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigusi tutvustada ka tema seaduslikule esindajale. Alaealise kahtlustatava või süüdistatava soovil võib tema seaduslik esindaja viibida alaealise juures kohtuistungil ja menetlustoimingute tegemise ajal.
Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras.
EL-i finantshuvide kaitse direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 6. juuli. Alaealiste menetlusõiguste direktiiv tuli riigisisesesse õigusesse üle võtta 11. juuniks.
