28.11.2019 Neljapäev
Rahandusministeerium soovib finantssektori trahvimäärasid suurendada
Valitsus kiitis heaks rahandusministeeriumi esitatud eelnõu, mis parandab märgatavalt riigi võimalusi võitluses rahapesuga kehtestades finantssektoris senisest oluliselt kõrgemad trahvimäärad.
Rahandusministeerium soovib finantssektori trahvimäärasid suurendada
Foto: pixabay
„Eesti ei ole koht rahapesuks. Selle valitsuse kindla seisukoha sisustamiseks on oluline anda kõigile turuosalistele selge signaal – rahapesu tõkestamise reeglite rikkumisele võivad Eestis järgneda mõjusad karistused. Käesolev eelnõu finantssektori trahvimäärade hüppelise suurendamisega just seda eesmärki täidab. Ma usun, et valitsuskoalitsioon tajub teema olulisust ning eelnõu saab riigikogu poolt heakskiidu juba lähikuudel,“ ütles rahandusminister Martin Helme.
Finantssektoris võivad suurematel rikkumistel olla kahjulikud tagajärjed nii kogu sektorile kui laiemale avalikkusele. Seega on oluline, et trahvimäärad ja nende määramise põhimõtted oleksid ühesugused kogu Euroopa Liidus ja aitaksid võimalikke rikkumisi üldse ära hoida.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle finantssektorit puudutavad EL-i õigusest tulenevad karistused, millega nähakse ette võimalus määrata senisest tunduvalt suuremaid rahatrahve väärteomenetluses ning pikendatakse väärtegude aegumistähtaega kolmele aastale.
Muudatuse kohaselt võib näiteks juhul, kui pank jätab finantsinspektsioonile teabe esitamata või esitab vale või puudliku info, pangale määrata karistuseks rahatrahvi summas kuni 5 miljonit eurot. Alternatiivselt on võimalik rahatrahvi määramise aluseks võtta ka panga käive või rikkumise tulemusel teenitud kasu või tekitatud kahju. Kehtiva seaduse alusel oleks rahatrahviks kuni 32 000 eurot.
Üksikutel juhtudel näeb EL-i õigus ette aga ka sellest veelgi kõrgemaid karistusi. Näiteks näeb eelnõu ette emitendile, kes rikub teabe esitamise kohustust, mis on seotud hääleõiguse või kapitali suuruse muudatustega, kuni 10 miljoni suuruse rahatrahvi.
EL-i määruse, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume, nõuete rikkumise eest nähakse ette isegi kuni 20 miljoni suurune rahatrahv. Nn kiirlaenuandjate ja –vahendajate väärtegude puhul tõstetakse rahatrahvimäära kuni 400 000 euroni.
Tarbijakaitseseaduses ja reklaamiseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest on üldjuhul finantsasutustele ette nähtud rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Rahandusministeerium esitas eelnõu riigikogule menetlemiseks ka eelmisel aastal, kuid see langes kevadel enne uut riigikogu koosseisu menetlusest välja.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9eaf2f9b-a454-434b-99b4-b64a156942c9
Märksõnad
