Seadusemuudatuse peamisi eesmärke oli Euroopa Liidu (edaspidi – EL) liikmesriikide alternatiivsete investeerimisfondide valitsemise1 ning nende aktsiate/osakute lihtsustatud korras pakkumise võimaldamine Eestis. All on käsitletud täpsemalt eelnimetatud seadusemuudatuse eesmärki ning sellega kaasnenud muudatusi investeerimisfondide seaduses.
Seadusemuudatuse osa, mis on seotud alternatiivfondide direktiivi 2011/61/EL (edaspidi – alternatiivfondide direktiiv) ülevõtmisega Eesti õiguskorda, kõige olulisema muudatusega sätestatakse tingimused, mille täitmisel võib EL-i liikmesriikide alternatiivse investeerimisfondi osakuid või aktsiaid turustada muus EL-i liikmesriigis (käesoleval juhul Eestis) kui alternatiivse investeerimisfondi valitseja päritoluliikmesriigis. Eesti jaoks võib oluliseks pidada ka seda, et välja on toodud teises EL-i liikmesriigis (käesoleval juhul Eestis) kui alternatiivse investeerimisfondi valitseja päritoluliikmesriigis asutatud EL-i alternatiivse investeerimisfondi valitsemise tingimusi. Seda just seetõttu, et Finance Estonia juunis korraldatud rahvusvahelisel foorumil leiti, et fondivalitsejate Eestisse meelitamine võiks olla üks nendest eesmärkidest, mille poole Eesti finantssektori areng võiks olla suunatud.
Direktiivist üle võetud üleminekusätetest tuleneb peamiselt üheaastane üleminekuperiood enne 2013. a 22. juulit Eestis investeerimisfondi osakuid või aktsiaid pakkunud teise EL-i lepinguriigi alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevuse kooskõlla viimiseks seadusemuudatusest tulenevate nõuetega, mis annab fondivalitsejatele lisaaega viia oma tegevus kõikide nõuetega kooskõlla.
Seejuures tuleb märkida, et alternatiivfondide direktiivis sisalduv regulatsioon, mis puudutab alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, mille päritoluliikmesriik on Eesti või mõni muu riik väljastpoolt EL-i, piiriüleste teenuste pakkumist, samuti regulatsioon EL-i väliste alternatiivsete investeerimisfondidega seotud piiriüleste teenuste kohta, on veel Eesti õiguskorda üle võtmata. Seega ei ole Eesti veel üle võtnud kogu alternatiivfondide direktiivi ning kõiki sellest tulenevaid nõudeid, kuigi ülevõtmise tähtajaks oli direktiivis seatud 22. juuli 2013. Üheks põhjuseks võib pidada investeerimisfondide seaduse laiemat muutmisplaani, mida valmistatakse ette rahandusministeeriumi eestvedamisel. Investeerimisfondide seaduse jõustunud muudatused on seega vaid ajutine abinõu, millega rakendatakse Eestis direktiivi olulisemaid sätteid enne investeerimisfondide seaduse täiendavate muudatuste valmimist.
Kokkuvõttes on seadusemuudatusega, mis adresseerib osaliselt alternatiivfondide direktiivi, püütud reguleerida EL-i alternatiivsete investeerimisfondide piiriüleste teenuste (valitsemine ning pakkumine) osutamist Eestis sarnaselt juba varem kehtinud eurofondide piiriüleste teenuste osutamise regulatsiooniga. See tähendab, et Eesti peab lubama teise EL-i lepinguriigi alternatiivse investeerimisfondi valitsejal, kes täidab teatud tingimused, osutada Eestis piiriüleseid teenuseid ehk turustada alternatiivse investeerimisfondi osakuid või aktsiaid Eestis asuvatele kutselistele investoritele.
1 Vt alternatiivse investeerimisfondi täpsem definitsioon 2011/61/EL alternatiivfondide direktiivi artiklist 4.
Marina Tolmatshova,
partner, vandeadvokaat,
Advokaadibüroo LAWIN
Jesse Kivisaari,
jurist,
Advokaadibüroo LAWIN
