Kõik küsimused-vastused

Rubriigis ''Vis-a-Vis: Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Projektis ''Vis-a-Vis'' osalevad:

Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

Tööandja vahetas tööl mõni aeg tagasi kemikaalid välja uute vastu. Uute kemikaalidega töötamisel tunnen aga kätel kerget nahaärritust. Kuidas aru saada, kas need kemikaalid on ohtlikud või mitte ning kas see nahaärritus võib olla kemikaalidega seotud?      
Minu laps läheb sel aastal esimesse klassi. Tean, et mitmetes ettevõtetes on see päev vaba, kuid meie ettevõttes on töö graafiku alusel ning 1. september, mis on see aasta laupäevane päev, on üks kiiremaid tööpäevi nädalas. Kas tööandja peaks selle päeva vabaks lubama?
Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
Aasta alguses panin puhkusegraafikusse kirja, et soovin puhata augustikuu lõpus. Tööandja andis aga just teada, et kuna mitmel töötajal on puhkused samal ajal peaksin oma puhkuse liigutama septembrisse. Kas tööandja võib seda teha?
Olen puhkusel, kuid jäin haigeks ning arst andis haiguslehe. Kas pean tööandjaga nüüd kohe puhkuse ajal ühendust võtma või võin peale puhkuse lõppemist öelda, et olin haiguslehel?
Läksin tööle ettevõttesse, kus töötan autojuhina. Olen töötanud peaaegu kolm nädalat, kuid tööandja ei anna mulle töölepingut. Leian, et tegemist on raske rikkumisega. Kas ma võin ettevõttest lahkuda päeva pealt?

Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Töötan ehitusobjektil. Meil pole aga mingeid pesemistingimusi ja ka joogivee saamiseks tuleb sõita poodi. Kas selline olukord on lubatud või on seadused, mis sellist olukorda reguleerivad?  

Töötan kaupluses, kus on igapäevaselt tarvis tõsta raskusi. Mul on pidevad seljavalud ja raskuste tõstmine teeb olukorra üha halvemaks. Arst on öelnud, et ma peaksin leidma töö, mis ei sisalda raskuste tõstmist. Tööandja palus mul seepeale kirjutada lahkumisavalduse, kuid kuna uut tööd ei ole silmapiiril, siis ma muretsen, kas töötaja kirjutatud lahkumisavaldus annab mulle õiguse taotleda Töötukassast töötuskindlustushüvitist. Minu küsimus on, kas pean ise kirjutama avalduse töölt lahkumiseks või lõpetab minuga töölepingu tööandja?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes